raamatuid trükitigi EKK esikteost, Henrik Visnapuu mälestusteraamatut «Päike ja jõgi» 1951. aastal tervelt 5000 eksemplari. Möödunud aastakümnete vältel on Eesti Kirjanike Kooperatiivi tegevust tihedasti seostatud või isegi samastatud Bernard Kangroga. Kangro näol oli kirjastus saanud endale entusiastliku ja ka praktilistes asjades edukalt toime tuleva tegevdirektori, kelle energia varal EKK tuli paguluse tingimustes toime hiigeltööga. Kuid EKK polnud
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid,
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36.
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis,
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina.
keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 -1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas“Pioneer,” 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused “Nooruses” ja “Loomingus.” Tunglavarasemates luulekogudes “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita”valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autorargisema stiili poole
"Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 "Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013 "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014 Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga) (libreto) - Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest 2011 Stipendium "Ela ja sära"
Nerval valmib aastas 30-40 graafikateose seeriat. Paar tosinat tööd on müüdud ka oksjonitel. Nerval on olnud üle 64 kunstinäituse nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Suurbritannias. Hetkel on püsinäitused Tartus Kohvik DuNord-is ja Restoran DuNord-is ning lisaks on nähtav isiknäitus ,,Puu taga" Estonia Kontserdisaali jalutusruumis. Nerva on teinud mitmeid koostöid teiste kunstnikega nagu Eugen Sterpu, Viive Sterpu ja Avo Paistikuga. Alates 2007. Aastast on Nerval tihe koostöö Tauno Kangroga. Lisaks enda maalidele on teinud Nerva ka trükistekujundusi ja andnud välja oma heliplaadi ,,Harmony", mille muusika autor ja esitaja on ta ise. Samuti on välja andnud kaks kunstiraamatut, kalendreid ja postkaarte. Nerva on teinud ka kunstiprojekte nagu ,,KunsTIGUu" ja ,,Värske värv". Mõlemal korral oli koostöö ka muusikutega. Nerva pilte on võimalik näha kunstniku kodulehel Nerva.ee, kus on esindatud üle 200 teose. Kasutatud kirjandus: http://nerva.ee http://et.wikipedia
kes vägagi hoolib enda ümber olevatest inimestest ja loomadest. 4. 3 küsimust mis tekkisid? 1. Kuidas see ema siis sai Iisi juurde äkki kolida? 2. Kuidas läheb Pedrol? 3.Kus hakkab Marge edasi töötama? 5. 4 olulist sõna , mis iseloomustavad seda raamatut? Hoolivus, üksindus, vares , sõbrad 6. Lisainfo Nimi: Leelo Tungal Sünd: 22. 06. 1947 Tallinnas Perekonnaseis: abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Haridus: kõrgem, Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8kl.Kool ( 1954 1962). Keelteoskus: vene k. (valdan vabalt), soome k. (valdan vabalt), inglise keel (kõne ja kirjakeel), itaalia k. (kõne ja kirjakeel), saksa keel (tõlgin sõnastiku abil). Töökohad: Ruila 8kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli
Leelo Tungal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Oma elus on tulnud tal töötada väga paljudes eri kohtades. Oma töökäiku alustas ta Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana. Ta on töötanud ka Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Lisaks on ta leiba teeninud ajakirjade ,,Täheke" , ,,Pioneer" , ,,Eesti Maa" ja ,,Hea laps" toimetajana. Aastatel 1981-1984 oli Leelo Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ja nende peres on kolm tütart. Looming Alustas oma loomingut ta romantilise tundelüürikuna (esikkogu ,,Kummalised kiivitajad kurtsid" 1966) . Vilelenud traditsioonilist luulet, milles enim vaadelnud maailma naise ja ema pilgu järgi. Tema loomingut iseloomustavad sellised omadused nagu ladus sõnaseadmine, teravmeelsus, vahetu suhtlemine lugejaga, elujulgus ja optimism. -3- Ilmunud lasteluuleraamatud: · Karune lugu(1975)
2005. aastal ilmus CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“. Tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ning mõjutatav. 2008. aastal ilmus „Tavaline eesti idioot“. Luulekogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu „21. sajandi armastusluule“ 2011. Aastal ilmus luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ Väga oluliseks teemaks Taanilinn Tallinn. Koostöös Kirke Kangroga ilmus 2012 lasteluulekogu „Tähesadu“. Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähed ning iga tähe kohta on Rooste luuletanud vaimukad salmid. Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012 Ning kolmas „Higgsi boson“. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013
Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad" (2008) Tõlkinud: ·· Andrea Zanzotto ,,Hääl ja tema vari. La voce e la sua ombra" (2005) ·· Umberto Eco ,,Ilu ajalugu" (2006) ·· Hans Magnus Enzensberger ,,Tõmba sobimatu maha" (2006) ·· Valerio Magrelli ,,Luule DNA. Il Dna della poesia" (2006, koos Kalju Kruusaga)
ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine. Alates aastast 1979 kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Tuntuks on saanud Leelo Tungal oma vabakutselise kirjaniku tööga. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Kirjanikult on ilmunud 38 värsi- ning 30 proosaraamatut lastele ja noortele. Ta on koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Tema lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde. Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud
2002- luulekogu „Lameda taeva all“, ühiskogu „Pegasus on pisut pervers“(Jürgen Rooste ja Ivar Sild nime all Tandem) 2003- luulekogu “Rõõm ühest koledast päevast“ 2005- CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“ 2006- novell „Pornofilm ja pudel viina“ (Vikerkaar 2006, nr 6) 2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ 2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu „Sonetid“ eest, Eesti Kultuurikapitali aastaauhinnaga 2006. aastal luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest, Friedebert Tuglase novelliauhinnaga 2007
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
1994 – 1995 oli Leelo Tungal lasteajakirja “Hea laps” peatoimetaja ning alates 1996. aastast – pärast väikest vaheaega – taas “Hea lapse” peatoimetaja. 1995. aastal oli ta Lastekaitseliidu toetajaliige, MTÜ Hea Laps esimees 1997. Praegu on ta ajakirja Hea Laps peatoimetaja (alates 1994. aastast). [1,2] Leelo Tungla ajakirja Hea Laps pildi leiab 5. Lisast. L. Tungla pere Leelo Tungal oli abielus Raimo Kangroga. Leelo ja Raimo tütred Kirke, Maarja ja Magdaleena kasvasid lustlikus ja pisut boheemlikus keskkonnas. Nagu isa ja emagi, on ka tütardest kasvanud tuntud vaimuinimesed. Maarja kõnnib ema jälgedes, temastki on saanud kirjanik. [1] Leelo Tungla perest leiab pildi 2. Lisast. Abikaasa surm ja leseks jäämine “Minu jaoks oli võib-olla natuke liiga vara sellist kontserti korraldada, ma ise poleks selle peale
Hennoste: hiiliv modernism pagulaskultuur on alalhoidlik ja selles situatsioonis kõva hääle tegemine mõjub teravalt. Tähelepanuväärne on see, et mitmed tuntud ja juhtivad autorid muudavad oma kirjutamisviisi. 18. oktoober 2010 Bernard Kangro (1910-1994) Valga Gümnaasiumist Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima. Kangro sihikindel õppimine torkas silma ka professor G. Suitsule. On räägitud sellest, et Suits ei soosinud nende akadeemilist karjääri, siis Kangroga laabus asi paremini. Kangro alustas ka doktoritöö tegemist, aga see ei saanud mitte kunagi valmis. Esimene põhjus on muidugi selles, et tuli sõjaaeg peale ja siis tuli tegeleda juba kõige muuga. Lahkus Rootsi 1944. aastal, seadis sisse Lõ-Rootsis. Kirjanike kooperatiiv suutis säilitada kvaliteedikontrolli, mida teiste kirjastuste puhul alati ei näe. Kangro isiklikku rolli ei saa selle kõige juures eirata, ta tööenergia on päris metsik. Ta jätkab kirjutamist kuni surmani
annaabi.ee 
