hiljem peetud 5.-4. saj. eKr elanud kuulsat arsti Hippokratest. Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
valge sapi vahekord organismis. Nende tasakaal tagavat hea tervise, haigestumine aga tähendab ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus - nn Hipprokatese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteaduseid. Süstematiseeriti kangelaslugusid ja jäeti neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist, järelepärimist)
täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt. *Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas. *Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. *See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105) *Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest. *Ateena ja Sparta olid erandid. *Kõik linnriigi elanikud e
tud 5.-4. saj. eKr elanud kuulsat arsti Hippokratest. Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjel- dusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võit- lema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutusta- vas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosa- vormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama He- rodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub pea- miselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult pal- jude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Konspekt põhineb peamiselt H
pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea
pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea
veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ka ühised pidusöögid ehk sümpoosionid sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. Selline ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Kreeka ühsikond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et võõramaalased ehk barbarid ongi orjuseks loodud
Foiniiklaste põhilisteks kaubaartikliteks sai luksuskaupade ja puidu eksportimine ning metalli transiit. Foiniiklased olid ka suurepärased meresõitjad. See tõi kaasa kaubandusliku ekspansiooni Vahemerel. Rajati tugipunkte Küprosele, Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Vahemere lääneosa saartele. U 600 sooritasid foiniiklased retke ümber Aafrika. Jumalatest figureerivad maailma looja ja taevaisa El. Eli naine Asarat oli merejumalanna. Kangelaseepikas figureerib piksejumal Baal (Enlil). Baali kõrval oli oluline tema õde, viljakusjumalanna Anat. Baali kangelastegudest on olulisemad merekoletis Yami võitmine (vt Marduki ja Tiamati lugu) ning surma Motu alistamine (Baal vahepeal tapeti). Hilisematest tekstidest on jumalad veidi teisenenud. Baalide arv suurenes, tähtsaim oli Tyrose Baal, kujunes ka armastusjumalanna Astarte (Istar). Astarte juurde kuulus ka Adonis (Tammuz), kes on samuti surev ja taassündiv jumal. Palestiina allutamine
annaabi.ee 
