sammuma oma sihtpunkti poole, saades tasapisi mustadest mõtetest vabaks. 6. Aastad möödusid ning Remmelgas ja kandimees kohtusid vanglas.(2-3 aastat oli kulunud kokkusaamiseni). Nad olid mitu päeva koos olnud, ilma teineteist tundmata. Lõpuks tulid nad üksteisele meelde ja kandimees hakkas rääkima jälle oma vaesusest ja viletsusest, mis läks ikka suuremaks. Mõisnikuga oldi räägitud, kuid too ei teinud muud, kui mõtles. Lõpuks põletati mõisaid ja saksad surid. Kandimehe pere hakkas juba õnne tundma, kuid teisel päeval tuli sõjavägi, kandimehe vend poodi üles, kaks meest lasti maha, teistele anti 200 piitsahoopi. Mitmed on siiani kinni samuti ka kandimees. Kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba juttu maast, mis jääbki saamata. Remmelgas oli vanglas ka sellepärast et ta oli "Mässaja". Nimelt oli ta tahtnud teha palju asju, kui koolmeistriks sai, kuid ei saanud teha, kuna igasugused keelud olid peal
aastal Tallinnas. Tuglase loomingut iseloomustab realism ning romantika. Tema nime all on ilmunud nii reisikirju, mälestusraamatuid, kirjandusuurimusi, novellikogusi ja ka romantilisi teoseid. ,,Hingemaa" Novelli peategelasteks on noor Juhan Remmelgas, kelle unistuseks on saada õpetajaks ning rajada imetlusväärne kool, ning üsna väsinud loomuga vaene kandimees, kes unistas maast, et ometi vaesusest vabaneda. Sündmused toimusid sügisel porisel metsateel ning kandimehe elamus. Noor õpetaja ja kandimees kohtusid porisel metsateel, kui kandimees oli oma hobusevankriga kinni jäänud. Juhan abistas tal vankri liikuma saada ning seejärel mindi koos kandimehe juurde, kuna oli juba hilja ja noorel Juhanil veel pikk maa ees. Koos einestati ning arutleti rikkuse ja tarkuse üle. Lugu lahenes nii, et mõlemate unistused said teoks, kuid sellel oli ka oma hind. Noor koolmeister ei saanud tegutseda nii nagu ta tahtis ning seega tema plaanid läksid luhta
9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning lausus :,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline". 13. Mart sündis 10. Juunil 1961. Aastal Riidma külas Alatskivi mõisa kandimehe perekonnas. 14. Modernne portugallane sõitis koos itaallasega Haanjamaale Tallinn-Tartu-Võru bussiliinil. 15. Keerulise konstruktsiooniga laused ning ortograafiareeglid viivad samm-sammult tarkuse poole. 16. Mismoodi on võimalik, et kui me asju organiseerime, kokku paneme, järjestame ja suhestame, saab kokku sattunud osiste summa suurem kui nende eraldiseisvad väärtused ja tekib midagi, mida seni ei ole sellisel kujul olemas olnud?
tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust kõlisevat metsa ja karjamaalt saabuvat karja.
1 KASVUAASTAD Meil ei leidu teist kirjanikku, kelle elusaatus oleks nii traagiline kui Juhan Liivi oma. Vähe oli ta elus rõõmu- ja õnnehetki, rohkesti aga mure- ja kannatuspäevi. Mingi sünguse vari hõljus ta eluaastate kohal hällist hauani. Juhan Liivi kasvuaastad möödusid Peipsi lähedases Alatskivi ümbruses. Ta sündis 18. (30.) aprillil 1864 vaese kandimehe pojana Riidmal, kus ta esimeseks eluasemeks oli poolpime rehetare. Tulevane kirjanik oli alles paariaastane, kui ta isa sai Rupsi külasse Oja talu rentnikuks. Sellest muldpõrandaga ja korstnata talumajast, mille ümbrus pakkus vähe looduslikku ilu, lähtusid Liivi varaseimad lapsepõlvemälestused. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas
1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), s.o aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine
Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodutalu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust helisevat metsa ja karjamaalt saabuvat karja.
Tõnu, - mina aga kopin oma puud päevast päeva, ja ei anta mingit vastust! Ta ei teadnud, mis temaga sündis, aga ta seisis korraga tõsisemalt kui kunagi enne küsimuse ees: kas "jaa" või "ei"? - õieti rumala, pururumala valiku ees: kas Kuru Jaaniks saada või Prillupi Tõnuks jääda? Ses kitsikuses, mis temalt söögiisu ja unerahu kippus riisuma, palus Tõnu viimaks jumala käest head nõu. Aga vist olid sel ülikoormatud usaldusmehel parajasti mõne teise kandimehe asjad ajada: vastust ei tulnud ega tulnud. Siis võttis Prillup kätte ja läks targa juurde. Tagasi tulles üritas ta uuesti Mariga rääkida ja teda meelitada. Kaheksas peatükk: Mari tahtis linna minna ja nii ta läkski. . Raudteega sõites oli Maril kogu päev aega linna meelitusi ja peibutusi maitsta. Aga Marike tuli ja tõi vähem linnavaimustust kaasa kui esimene kord: elu olnud hõre ja kõhetu ning palavus tüütav. Siis katsus Tõnu rahalise pakkumisega õnne
,,Inimese vari" ema püüdis aidata oma poja arvatavat mõrvarit. ,,Kuldne rõngas" lugu, kus segunevad fantaasia ja reaalsus. Üks mees jõuab tagasi oma lapsepõlvemaailma püüdes veerevat kuldset rõngast. Vaatab nüüd oma varasemat maailma täiskasvanu pilguga. ,,Hingemaa" Esimene puhas näide Tuglase kriitilises realismist. Kaheosaline lugu kooliõpetajast, kes kohtab kaks korda vaest kandimeest. Läbivaks motiiviks on kandimehe suur unistus saada endale oma maa. Lõpuks ta seda ka saab, aga maa on 7 jalga pikkusele, 4 jalga lai haud. SISUKS VABADUSE JA SURMA TEEMA- ,,Popi ja Huhuu" , ,,Merineitsi" ,,Taevased ratsanikud" peategelane on teismeline noormees, kes rändab ringi koos vana türklase ja tema ahviga. Türklane suhtub noormehesse väga despootlikult, türanlikult. Poiss tapab ta lõpuks, võtab tema raha ja ahvi ning läheb linna peale seiklema
vaenlaseks mitte teine inimene, vaid surm. Remarque ei loe moraali, kuidas elada ja surmale vastu seista, kuid ta püüab lugejaid mõjutada elamuste kaudu. Siiski on võimalik välja lugeda ka autori filosoofilist maailmapilti. Leiab, et surm on vältimatu ning paratamatu, kuid n-ö mõttetutest surmadest (sõda, koonduslaagrid) tulen hoiduda. Surma paratamatuse kõrval annab tuge sõprus. Liiv (1864-1913) sündis Alatskivil kandimehe perekonda. Vanemad olid sügavalt usklikud, kuid kultuurilembelised. Juhan oli juba lapsepõlves nõrga tervisega ning närviline. Lastele püüti anda head haridust ning esialgu õppis Juhan vendade kõrvalt, misjärel astus Kodavere kihelkonnakooli, kus alustas ka luulekatsetustega. 1882. aastal satub Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend oli õpetajaks. Liivist saab abiõpetaja, kusjuures ta saab selgeks saksa keele. Sel perioodil oli Väike-Maarja Lääne-Virumaa üks ärksamatest kohtadest
annaabi.ee 
