või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi. Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad. Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid. Colosseum püstitati 65-80 aastal. Ehitises on kasutatud tuffi ja betooni, võlvides ka telliseid. Ehitise välismüüris on alumisel kolmel korrusel 80 suurt võlvitud ava.
ning sinna kuulusid: Tell Hassuna, mis tänapäeval asub Lääne Iraagis Tigrise jõe kohal mägedes, 150 km kirdesse jääv Tell Maghzaliyah ja Tigrise vasakul kaldal Samarra lähedal asuv Tell Es Sawwan. Samuti Jarmo ja Ganj Dareh Iraanis. Esialgu alustasid need asulad kui külad, kuhu kuulus umbes 200 elanikku, kuid kasvasid kiiresti jõukaks tugevaks ühiskonnaks. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi ja puit. Majade kandekonstruktsioonina kasutati enamasti tammepalke, mille vahele laoti saviga segatud pilliroopunte. Hooned koosnesid täisnurksetest ruumidest, keskmiste mõõtudega 2 x 1, 5 m. Katused olid horisontaalsed ning koosnesid tammepalkidest, mille peale olid laotud kihid okste ja rooga, mis olid omakorda eelnevalt segatud saviga. Interjööri seinad olid kaetud kipskrohviga, mis oli neil aladel kasutusel juba 7000 a. eKr. Kipsi saadi ulatuslikest kipsikivi paljandikest Põhja Iraagis ja Süürias. Kipsi
- monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid - monteeritavad silikaltsiidist ja gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) - monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat - puittalad - liimpuidust või kihtpuidust talad - vineer- või laudseintega liittalad (kasutatakse harva) - tellistest või paekivist võlvid (kasutati varem mõisahoonete keldrite või ka esimese korruse vahelae kandekonstruktsioonina) Raudbetoonpaneelidest vahelaed Tänapäeva õõnespaneelide terassarruse eelpinge on täpselt välja reguleeritud ja tänu sellele on paneelide läbipaine ühesugune; naaberpaneelid moodustavad sileda pinna. Perimeetril ümbritsetakse paneelid monoliitbetoonist sarrustatud vööga ja paneelivuugid täidetakse betooniga, mis tagab paneelide koostöö. Nii saab tänapäeval ka õõnespaneelidest ehitada laitmatu lae.
Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele. Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone. Ferme kasutatakse suure sildeavaga hoonete puhul katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed, sfäärilised, kahesuunalise kõverusega sadulpinnad jne). Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, vee renne, elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku
poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel
Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED 1 OSA peegeldub 2 OSA sumbub 3 OSA läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus, väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses kandekonstruktsioonina, välis, siseviimistlus), ökoloogiline (taaskasuttav). NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt. 1) OKASPUUD 2) LEHTPUUD 3) PALMID (eraldi rühmas) 4) BAMBUS PUIDU SISEEHITUS: KIHID: 1. KORP väliste mehaanliste vigastuste kaitseks 2. KORKKUDE kaitseks temperatuuri järskude muutuste eest
vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone, neid kasutatakse suure sildeavaga hoonetes katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30.. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, veerenne, elektri- ja sideliinide poste jne Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaiIi valamise ajal. Piklikel elementideI (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa
Sel juhul on vaja ehituse raskus kanda vaiade abil üle tugevamatele pinnasekihtidele. Fermid. Need on sõrestiku-kujulised kandekonstruktsioonid. Ferme kasutatakse hoonetes katuse-kanduritena. Samuti kasutatakse neid sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik. See kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Muud raudbetoon-elemendid. Raudbetoonist tehakse veel: 1) raudteeliipreid, 2) teepaneele, 3) sildade elemente, 4) veerenne, 5) elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmine. Elementidel peavad tõstmiseks küljes olema vastavad tõsteaasad. Tõsteaasad tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel (taladel) on kaks tõsteaasa. Plaadikujulistel elementidel on vähemalt neli tõsteaasa.
aasta alguses ilmusid esimesed parameetrilised 3D programmid spetsiaalselt ehitussektori jaoks. Tuntumad hooned, mille puhul on rakendatud mudelprojekteerimist on: Guggenheim Bilbao Muuseum Hispaanias (1997), Experience Music Project Seattle’s (2000), Walt Disney Kontserdimaja Los Angelesis (2003), Seattle Keskraamatukogu (2004), Denveri Kunstimuuseum (2006), Pekingi Olümpiastaadion (2008) jpt. Kõikide nende hoonete puhul on maapealse kandekonstruktsioonina kasutatud terast. Teras on betooniga võrreldes oluliselt kergem ning omab märkimisväärset tugevust nii survel, paindel kui ka tõmbel. Terase sagedase kasutuse tõttu keerukate ehitiste kandekonstruktsioonides võtsid just teraskonstruktsioonide projekteerijad ja ehitajad esimestena kasutusele mudelprojekteerimise. Selle magistritöö eesmärgiks oli kahe juhtumiuuringu põhjal selgitada, kuidas 3D ja BIM’i kasutamine on mõjutanud teraskonstruktsioonide projekteerimist, valmistamist ja
annaabi.ee 
