-Soot on toodetud värsketest teraviljadelt ja rikastatud vitamiinide ja mineraalainetega - Oomega-3 rasvhapete suurendamiseks lisatakse rapsiõli kanade toidule -Kollast värvi lisavad karotinoidid Teiste lindude munad -KALKUNIMUNA Toiteväärtuselt võrdne -Kaal on 70-90g PARDIMUNA 75- 100g Kanamunast rasvasem HANEMUNA 120-200g VUTIMUNAD Kaal kuni 12g Koor pruunikirju ja õhuke- 0,26 mm kuid tugeva nahk- ja kiudkestaga Valg- ja rasvasisaldus sama kui kanamunas Fe sisaldab 4,5x rohkem B1 ja B2 vitamiini üle 2,5x rohkem Tervistav mõju, sest toitainerikkam Ei põhjusta allergiat JAANALINNUMUNAD -Kaal 1,2- 2 kg - Keskmine kaal on umb 22- 24 kanamuna - Koore paksus 3-4 mm - Säilib külmikus 6 kuud - Keetmise aeg 1,5 tundi Jaanalind hakkab munema 2 aastaselt. -Muneb 25-30 aastat - Elab 70 aastat - Paar nädalat muneb, paar puhkab, aastas muneb 40-70 muna - Peale esimest 5-6 muna on kõik täpselt ühekaaluga
ainevahetuse aktiveerimine, närvisüsteem, tugevdab lihaseid · defitsiit esineb harva, vaid dieetide puhul · allikad: kana, veiseliha, kartulid, munakollane, brokoli, täisteratooted Biotiin · vesilahustuv · tähtsus: ainevahetus, energia tootmine, närvisüsteem, silmad, nahk, juuksed, vereringe · taimsetes allikates väiksed kogused · avidiin takistab biotiini imendumist, seda leidub toores kanamunas · allikad: maks, pärm, tera- ja kaunviljad Naatrium · makroelement · tähtsus: füsioloogiline lahus, vererõhk, vee tasakaal, happetasakaal, närviimpulsid · põhiliselt saame NaCl-st, lisaainetest · soovitus: 1g Na = 2,3 g NaCl · defitsiit seotud taimetoitlusega · liigtarbimise mõju seostatakse kõrge vererõhuga · allikad: keedusool, valmistoidud, konservid, juust, leib, lihasaadused, oliivid Kaalium · makroelement
Kala on soovitav tarbida 5 korda nädalas. Külmaveekalad (lõhe, makrell ja heeringas) sisaldavad omega-3 rasvhappeid (DHA ja EPA). Sadades uurimustes on tõestatud, et need rasvhapped aitavad langetada kolesterooli ja triglütseriidide taset ning vähendada riski südamehaiguste ja trombide tekkeks. Muna Inglismaal valminud uuring kinnitab, et vähemalt ühe kanamuna söömine päevas on väga tervislik. Munas on valku, D- ja B12-vitamiini ning seleeni. Kanamunas olevad aminohapped on www.toitumisnoustaja.com Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 väga kasulikud lastele ja teismelistele. Üks kanamuna (u.50g) annab 73kcal, 5,4g rasva, 6,3g valku jm olulisi toitaineid. Lihatoodetest eelista karjamaal peetavate loomade ja metsloomade liha ning tarbi liha mitte rohkem kui kahel korral nädalas. Kasuta menüüs väherasvast liha ja linnulihalt eemalda nahk,
See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine.
keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine.
*Omastatud energia A=C-F *Metaboolselt kasutatava energia M=C-F-U *SDE ja E sümbiontidest : metaboolselt kasutatavast energiast kulub ära söömisel ja seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad. Produktsioon: Osa assimileeritud energiast, mis kasut ära kudede kasvamisel. Efektiivsuse määramine: 100P/(P+Mp) Kanamunas ~364kJ; 159kJ assimileeritakse tibus; 109kJ (rebu, membraanid, jääkproduktid); 96kJ kaob metabolismi(ainevahetus) tõttu. 9. Termoregulatsioon endotermidel Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus
SALMONELLA ENTERITIDIS-SALMONELLOOS Kriitilised toiduained toores linnuliha (eriti külmutatud)linnulihatooted munad, munatooted (kreemid, desserdid, majonees, külmad kastmed,) toores liha, lihatooted (hakkliha, siseelundid, toorvorst) eriti sea- ja vasikaliha mereannid (eeskätt teod ja austrid) Temperatuuri ja pH toime Juurdekasv aeglustub temp <150C Juurdekasv peatub temp<50C Paljunemise takistamiseks vaja temperatuuri üle 630C pH<3,8 hävib kanamunas...+70.....C juures ...10...minutiga hävib piimas ......+72( pastöriseerimine).....C juures...2...sekundiga Toidu termiline töötlus 750C juures 1 minuti jooksul tagab mikroobi hävimise ja väldib salmonelloosi haigestumist. MEETMED HAIGESTUMISE VÄLTIMISEKS hoolikalt jälgida hügieeninõudeid külmutatud linnuliha sulatada külmkapis kord juba sulatatud liha hoida külmkapis ja küpsetada 24 tunni jooksul
munad, munatooted (kreemid, desserdid, majonees, külmad kastmed) toores liha, lihatooted (hakkliha, siseelundid, toorvorst) eriti sea ja vasikaliha; mereannid (eeskätt teod ja austrid) ja tooted nendest vürtsid (must pipar) Temperatuuri ja pH toime: juurdekasv aeglustub temperatuuril < 15ºC; juurdekasv peatub temperatuuril < 5ºC; paljunemise takistamiseks vaja temperatuuri üle 63ºC; pH < 3,8; hävib kanamunas 70ºC juures 10 minutiga hävib piimas 72ºC juures 2 sekundiga. NB! Toidu termiline töötlus 75ºC juures 1 minuti jooksul tagab mikroobi hävimise ja väldib salmonelloosi haigestumist. Meetmed haigestumise vältimiseks: hoolikalt jälgida hügieeninõudeid; külmutatud linnuliha sulatada külmkapis; kord juba sulatatud liha hoida külmkapis ja küpsetada 24 tunni jooksul; liha enne toidu valmistamist loputada kuuma veega;
Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt. Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV). Mikrobioloogia areng Eestis sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudist (TVI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ), kus kujunes välja patogeensete mikroorganismidega tegelev veterinaarne ja meditsiiniline mikrobioloogia.
mida neerud ei suuda eritada, sellised ained kuhjuvad kehas. Neerudes tekib minutis ligikaudu 125 cm³ esmasuriini. Ligikaudu 99% sellest imatakse tagasi. Seega tekib uriini umbes 1 cm³ minutis. Neerupuudulikkuse all kannatavad inimesed peavad ainevahetuse jääkide eemaldamiseks käima regulaarselt verd filtreerimas (vere dialüüsis). Neeruhaiged jälgivad ranget dieeti: vaid 0,5 l vedelikku päevas ja 30-40 g valku päevas. Selline väike kogus valku sisaldub juba ühes kanamunas. 3) Inimese veebilanss Tavaliselt saame me kuni 2/3 veest joogiga ja 1/4 toiduga. Teatud osa veekaost on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriinist eemaldada üksnes lahustunud kujul. Higistamise korral toodab organism soolast vedelikku, et hoida kehatemperatuuri. Kuumal päeval või füüsilise pingutuse korral kaotame me seetõttu higistamisega rohkem vett kui rahulolekus. Juhul kui me midagi ei joo, püüab organism hoida veebilanssi
süsivesikuid 0,9% ja mineraalaineid 0,6%. Kanamuna koor sisaldab 95,1% anorgaanilist ainet, 3,3% toorproteiini ja 1,6% vett. Koore koostisest moodustavad protsentides: kaltsiumkarbonaat 98,43, magneesiumkarbonaat 0,84 ja kaltsiumfosfaat 0,73. Kooreta kanamuna keskmine keemiline koostis on järgmine: kuivainet 25,05, proteiini 12,51, rasvu 10,56, süsivesikuid 1,00 ja mineraalaineid 0,6%. 100 munasisu sisaldab 163 kcal brutoenergiat. Kanamunas on leitud rohkem kui 30 makro-, mikro- ja ultramikroelementi ning kõik tuntud vitamiinid. 4. Muna ehitus ja moodustumine. Muna koosneb rebust, munavalgest, koorealustest kiudkestadest ja lubikestast ehk munakoorest. 52 KALAKASVATUSE ERIALA Rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Ta koosneb vaheldumisi paiknevatest kuuest valgest ja kuuest kollase rebu kihist ning neid katvast rebukilest ehk
annaabi.ee 
