küll pole vaja. Kalatoitki aitab "hea" kolesterooli taset tõsta. Vaidlusi on tekitanud nn. "tervisemunad" (neid munevaid kanu on söödetud linaõliga), mille oomega-3 rasvhapete tase on tavalisest 4 korda kõrgem. Arstid ei kutsu üles neid mune suures koguses sööma, aga kui kolesterooliprobleemiga inimene tahab väga muna süüa, siis võiks oma 1-2 muna nädalas võtta "tervisemunade" hulgast (küll mitte tavalistele lisaks, vaid nende asemel). Iseenesest on kanamunades väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist
Kolesterool Kolesterool on inimese elutegevusekss vajalik aine ,mida sünteesitakse organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte
Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab limaskestad ja naha heas seisundis A-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes (maksas, kanamunades, piimas, koorevõis ning koores). Suvel on piimatoodetes A-vitamiini rohkem kui talvel, sest taimsed toiduained sisaldavad katotiini, mis muutuvad soolestikus ensüüm karotinaasi mõjul A-vitamiiniks. Karotiini on kõigis punastes, orantsides ja kollastes puu- ja aedviljades, samuti rohelistes lehtaedviljades. A-vitamiini vaegus ohustab kasvueas lapsi ja ühekülgselt toituvaid inimesi. Sümptomid: halb nägemine hämaras, ei erista värve, nahk on muutunud
2) organismi haiguslikud seisundid (ei saa vitamiine omastada või talletada) (NT: soolestike operatsioonid, maksakahjustused) 3) kuulumine riskirühmadesse, kes vajavad vitamiine tavalisest rohkem (enneaegsed vastsündinud, rasedad ja imetavad emad, tippsportlased, eakad inimesed [nad ei saa toidust vitamiine kätte, seedekulglast ei imendu]) 4) teatud ravimite tarbimisel (tuberkuloosiravi puhul vaja B-rühma vitamiine juurde vaja) 5) antivitamiinide tarbimisel (NT: kanamunades selline valk nagu avidiin, mis on vitamiin H antivitamiin) Miks muna söömine siiski ei häiri väga H vit. Talitust? a) avidiin toimib vaid toores munavalges, b) selleks et avidiin mõjuks, peab täiskasvanud inimene ära sööma 20-30 munavalget Hüpervitaminoos: Vitamiinide üleküllus 1) ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide üleküllus, sest need peetuvad organismis 2) vitamiin D on eriti ohtlik (D5), sest hormoonlaadse toimega ühend Hüpervitaminoosi tekkepõhjused:
(vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). - Kasvaja jälgimine, bioluminestsents, inimese DNA viimine sea munarakku, mikroinjetsioon, bioplaste lagundavad bakterid, valgesilmsele äädikakärbsele punasilmsuse geen. GM taimed: kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed nt. banaan, riis, kartul. GM loomad: sead, lambad, kodulinnud, pärdikud, kalad, putukad: lehmapiima toitainetesisalduse tõstmine, kanamunades kasvajavastsed valgud, malaariatekitaja vastaseid valke tootvad putukad, tõstetud kokaiinisisaldusega kokapuu Kolumbias. 5. PCR (polümeraasne ahelreaktsioon) - kuidas protsess toimub, mida tarvis, mis on millegi ülesanne? Praimer. Vt üldist, kogu materjali esitlust ja õp lk 52-53) 6. Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine, DNA sõrmejälgede metoodika. Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestus (STR) ja SNP (ühenukleotiidne erisus/varieeruvus).
· Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades.
4. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. (vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). GM taimed: ● kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed nt ümarusse ‘’tõrjuvad’’ banaan, riis, kartul ● seemnete produktsiooni kasv, biomassi kiirem kasv ● pestitsiidikindlad kultuurtaimed GM loomad: sead, lambad, kodulinnud, pärdikud, kalad, putukad ● Lehmapiima toitainesisalduse tõstmine ● Kanamunades kasvajavastased valgud ● Malaariatekitaja vastaseid valke tootvad putukad ● Probleem: tõstetud kokaiinisisalduse kokapuu Kolumbias ● Tubakataimed ‘’söövad’’ lõhkeaineid ● Valgesilmsele äädikakärbsele punasilmsuse geen ● Bioplaste lagundavad bakterid 5. PCR (polümeraasne ahelreaktsioon) - kuidas protsess toimub, mida tarvis, mis on millegi ülesanne? Praimer. Vt üldist, kogu materjali esitlust ja õp lk 52-53)
mikroelement, puudus toidus põhjustab maksa nekroosi, südame-veresoonkonna haigusei, liigese-lihase haigust (Kaschin-Beck'i tõbi), valgelihastõbe, sigivuse alanemist, mitmed vähi vorme. · Se on oluline antioksüdant, kuulub antioks. ensüümide akt. tsentrisse, kaitseb rakumembraane vabade radikaalide toksilise toime eest. · Se sisaldus on suurim kalades (angerjas, heeringas, lõhe, rääbis, tuunikala), väiksem lihas, kanamunades ja sojaubades, eriti vähe teraviljades. Se on vajalik ka taimedele, tõstab näiteks kartulirakkude stressi-kindlust, aeglustab taimede vananemist ja tõhustab valguse kasutamist fotosünteesil. fluor · Keemiliselt üliaktiivset fluori (F) on looduses palju, enamasti ühendites. · Kui joogivees on F alla 0,5 mg/l, on soodustatud hambakaaries, F-l profülaktiline toime kuni konts.ni 1,5 mg/l, kõrgematel ilmneb toksilisus. Lääne- ja Kesk-Eestis on
mikroelement, puudus toidus põhjustab maksa nekroosi, südame-veresoonkonna haigusei, liigese- lihase haigust (Kaschin-Beck'i tõbi), valgelihastõbe, sigivuse alanemist, mitmed vähi vorme. Se on oluline antioksüdant, kuulub antioks. ensüümide nagu glutatiooni peroksüdaas akt. tsentrisse, kaitseb rakumembraane vabade radikaalide toksilise toime eest. Se sisaldus on suurim kalades (angerjas, heeringas, lõhe, rääbis, tuunikala), vähem lihas, kanamunades ja sojaubades, eriti vähe teraviljades. Se on vajalik ka taimedele, tõstab näiteks kartulirakkude stressi-kindlust, aeglustab taimede vananemist ja tõhustab valguse kasutamist fotosünteesil. Inimene peaks ööpäevas saama toiduga 50-200 µg Se. Üledoseerimisel selenaatide ja seleniididena põhjustab selenoosi. Nende ühendite krooniline toime on rottidel põhjustanud maksakahjustusi, põrna ja kõhunäärme suurenemist, aneemiat, kasvu-peetust ja suurenenud suremust. Inimesel