9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas? a) punane ja valge b) sinine ja valge c) kollane ja sinine 11. Kuhu pani isa Emili kinni iga kord, kui ta mõne vembu viskas? a) sahvrisse b) pööningule c) tisleritöötuppa 12. Emilil oli viiskümmend viis väikest a) tinasõdurit b) puukuju c) pliiatsit 13. Kui Emil ära kadus, arvas tema õde, et Emil on muutunud a) kanaks b) tuviks c) haneks 14. Kust leiti suure peo ajal Emili ülesse? a) voodi alt b) kalatünnist c) kapist 15. Emili peitis proua Petrelli käekotti a) vorstijupi b) hiire c) Ida nuku 16. Mille meisterdas Alfred Emilile? a) puupüssi b) puuhobuse c) puuauto 17. Mis oli sundaja teenimine? a) lustielu elamine b) raha eest töö tegemine c) sõduriks õppimine 18. Kroosu-Maarja oli a) kass b) Emili vanaema c) vana eideke 19. Mis oli vana mära nimi, kellega Emil Hultsfredi väljale ratsutas?
RAIPEKOTKAS: kutsutakse Egiptuses vaarao-kanaks. ei kuulu kaitse alla, Eestis väga harv eksikülaline. Täiskasvanud raipekotkas on peamiselt valge, tiivad otstest mustad. Linnu vanemaks saades muutud ka sulestik tumedamaks. Noorlinnud tumepruunid ja vanalinnu sulestiku omandab raipekotkas 5 aasta jooksul järk-järgult. Näonahal sulestik puudub ja nahk on kollast värvi. Raipekotkast võib kohata Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Lõuna-Aasias. Raipekotkad ei ole rändlinnud. Pesitseb kõrgetel kaljunukkidel. Eelistab jahiks avamaid erineva maastikuga. Tänapäeval leiab teda ka inimasustuste lähedalt. Eluiga on raske määrata neil, kuna nad ei ole paikse eluviisiga vaid rändavad ringi (vanim 37). Raipekotkas ei ole oma pesitsuspaigale truu, ta võib järgmiseks aastaks valida uue koha, kui eelmine aasta. Suguküpseks saavad raipekotkad 5-dal eluaastal. Elukaaslast otsitakse korra ja kogu eluks, kellega siis sigitakse edaspidi korra aas...
Ämm lööb minial saba lõhki; 7. Pääsuke on saanud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks. Pääsukese sabaharude saamislugusid on veel: selle eest, et pääsuke inimest kaitses, hammustas madu tal tüki sabast välja; pääsuke jäi aiateiba otsa kinni; naeris enda saba lõhki. Pääsukest on nimetatud ka jumala kanaks (lutsi keelesaare eestlased) või Jeesuse linnuks, seletusega, et Jeesus lapsena teinud savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Pääsupesa mahakukkumine, pääsukeste loobumine pesitsemisest maja juures tähendas loomaõnnetust, tulekahju, tüli, pahandust, koguni majaomaniku surma. Inimelamusse sisse lendamist pole heaks endeks peetud,
Koos jõuavad nad Pariisi, satuvad mingisse tunnihotelli. Pärast liiguvad edasi "Verduni", mis on ühendatud "Internationali" hotelliga. Sama mis "Triumfikaares" J kohtuvad Marilli ja Steineriga. Väga abiks on Klassmann politseijaoskonnast, soovitab neile hotelli jne. - #Stseenid politseis:elamisload ja inimeste elud laotatud nende nägudele. Ruth ja vähihaige naine. Kaks autoentusiasti tänaval - Rosenfeld ja Waser.# - Steiner jõuab kohale siis, kui nad parajasti kuiva saia kanaks unistavad ...S-l on raha kui raba, viib nad sööma ja kingib mantlid, leiab Kernile tööd. Elu näib paremat pööret võtvat, Kern saab jõuludeks tagasi osta Ruthi ema sõrmuse: stseen juudi Leviga. Õhtu Edith Rosenfeldi juures, isa Moritziga, kes on tulnud Pariisi surema ja teab kõike piiridest, oludest... inimestest kes piiridel korduvad... - #Näitlejanna Barbara, palju joonud, on otsustanud teha enesetapu. Kindel endas. Üks mees võtab ta
on kõikvõimsalt sissevõetud. Tal on armulugu Herculesega, pahatahtlik jõumees, ning ta naerab Hansu üle tema selja taga. Kui Cleo avastab, et Hans saab väikese varanduse osaliseks abiellub ta temaga, kuid tema tõelised tundes on näha isegi pulmatseremoonial. Hans teab, et ravim mida ta temale annab on mürk. Lõpuks Cleo ja Hercules on tagaaetavad läbi metsa friikide poolt. Hercules tapetakse ja Cleo vigastatakse. Ta saab pool inimeseks, pool kanaks ja vaakub nagu lind. See kohutav hetk lõpetab filmi, aga seal on veel vähemalt kaks teist lõppu: kui Hans pöördub tagasi oma kihlatu juurde rõõmu kahetsusega, mida ta on kaotanud. On selge, et Browning tahab jätta meile muljet Herculesest ja Cleost kui atraktiivsetest kaabakatest, tagaajamisstseen tsirkuse artistidega ronimas ja liikumas läbi puidu, see tekitab õudust ja rahutust. Ilmselgelt Cleo ja tema kaaslane näevad neid kui
Aristoteles on aga eelkõige loodusteadlane, tema isa on arst, seega on vaja katseid ning vaatluseid(ei saa ainult mõelda, et inimene sureb ära). Samuti hoolitses Aristoteles noorena oma välimuse eest, mis häiris Platonit. Loob oma kooli(Lykeioni kool), temast on säilinud üle 40 teose nt „Eetika“, „Metafüüsika“. Õpetas Aleksander Suurt, tänu millele suutis ta võimsaid lahinguid planeerida. Tema arvates esinevad ideed(vormid) alati koos asjadega. Nt kanaks saab muna seetõttu, et seal sees on kana idee. Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks (võib ka vask, kuld vms), kuid pronksikamakas ei ole veel ju skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa
See on Freya küllusesümbol. Tema isa rikas Jumal Njord on siinkohal samuti märgitud, aga ta täpsem koht on Laguzi küsitlemine. Ruunidel kui tähtedel ja mnemoonilistel sümbolitel on kahtlemata vahendajad. Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima. Freya leidis mirdipuu alt oma kadunud mehe Odi. Öeldakse, et mirdipuulehti kannavad põhjamaades pruudid, võimalik, et esimese öö märgiks (defloration). Liblikat kutsuti Freya kanaks. Kassid kartsid Freyat ja vedasid ta kaarikut. Kass pole tegelikult vana Skandinaavia koduloom ja on arvatud, et tegelikult kaarikut vedanud loom oli hoopis kärp. Siin mainida ka näha völva Punase eiriku saagas valgeid kassinahast kindaid. Selleks loomaks on nimetatud köttr (kass)- kassid ja kärbid oskavad mõlemad hiiri püüda. Kristliku advendi ajal demoted kõik Norra jumalad tüüpiliste deemonite staatuse ja Freyast sai nõidade patroon
värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18
180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Kaval konn ja edev kurg, August Jakobson, lk. 181. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Toonekurg, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Toonekure toiduvaheldus, Eno Raud. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 7. Kured tulevad, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 20 PÄÄSUKESED PÄÄSUKEST on nimetatud ka jumala kanaks või Jeesuse linnuks, sest Jeesus teinud lapsena savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Tuntud on muistend, mille kohaselt pääsukesed on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia madude talvekorterisse jäämisega). Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke.
annaabi.ee 
