Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist:
Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi. Inglise valgustuskirjanduse keskklassi vaatepunkti esindaja-Daniel Defae.
Seal mägedes oli ka üks kaunitar. Faust rääkis kaunitarile enda unest, et ta nägi kena õunapuud, kus punased õunad kasvasid. Kaunitar ei jäänud vastust võlgu ja üritas Fausti ära meelitada, öeldes, et just tema aias kasvab selline õunapuu. Korraga keset pidu märkab aga Faust midagi, mis talle piina valmistab ning sunnib teda lõpuks peolt lahkuma: Seal eemal udu kiigub. Kas näed seal üksinda üht kurba, kaunist last? Ta pikkamööda paigast teise liigub, Kui kammitsas nii raske on ta ast. Tõepoolest, kui ta seal nii käib, mu kalli Grete moodi näib!
Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr- filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole. Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust. Arenesid loodusteadused, filosoofia, maadeavastused. 18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima. Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt. Voltaire) 3. Francois-Marie Arouet (Voltaire)(1694-1778)
Aasta 1918 alguses, Mussolini kutsus inimesi esile kerkima "halastamatud ja piisavalt energilised,et platsi puhtaks pühkida" ,et taaselustada Itaalia rahvast. Palju hiljem oma elus Mussolini ütles ta 1919 aastal "sotsialismi kui õpetus oli juba surnud, see säilis ainult kadedusena." 23 märts 1919, Mussolini reformeeris Milano fascismi Fasci Italiani di Combattimentoks (Itaalia Võitlusliitu), mis koosnes 200 liikmest. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta sündis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta polnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti- partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte üksnes poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja järelikult ka teostamise lähtekoha - paljude probleemide ees. Fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu. Järelikult hülgab ta
Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil. Itaalia fasism Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest" lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias võimule 1922. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta tekis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta ei olnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti-partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja seega ka teostamise lähtekoha - mitmete probleemide ees. Fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu. Järelikult hülgab
Seal mägedes oli ka üks kaunitar. Faust rääkis kaunitarile enda unest, et ta nägi kena õunapuud, kus punased õunad kasvasid. Kaunitar ei jäänud vastust võlgu ja üritas Fausti ära meelitada, öeldes, et just tema aias kasvab selline õunapuu. Korraga keset pidu märkab aga Faust midagi, mis talle piina valmistab ning sunnib teda lõpuks peolt lahkuma: Seal eemal udu kiigub. Kas näed seal üksinda üht kurba, kaunist last? Ta pikkamööda paigast teise liigub, Kui kammitsas nii raske on ta ast. Tõepoolest, kui ta seal nii käib, mu kalli Grete moodi näib! Teine osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi
Üliõpilased astusid oma õiguste kaitsmisele. 1908. a. septembris algasid üliõpilasrahutused, algul loengute-streigi jm. Töötakistuste näol. Rahutused võtsid sellise ulatuse, et isegi politsei meister oli sunnitud vahele segama. Ka Vilms olnud üks aktiivsemaid kaasüliõpilaste organiseerijaid mitmesugusteks aktsioonideks haridusministri reaktsioonipoliitika vastu. Vilms selgitanud ja julgustanud oma kaaslasi: ükski võimu valitsus ja reaktsioon ei suuda rahvast igavesti hoida kammitsas tuleb aeg, kus võidab opositsioon ja siis hindab ajalugu igat reaktsiooniääri vastavalt tema teenetele. Vilms oli visionäär. Tsaarivalitsuse-vastane opositsioon, demokraatlik vool oli tollal võrdlemisi tugev, kuid ka valitsus talitas karmilt rohkesti poliitilisi süüdlasi, ka üliõpilasi, istus vanglates. Üliõpilaste seas tegutses organisatsioon Punane Rist, mis kogus raha poliitiliste vangide ja kannatanute abistamiseks.
29. oktoobril sai Mussolini kuningalt ettepaneku moodustada oma valitsus. Pärast eelpool nimetatud sündmusi algas Itaalias fasistliku valitsemissüsteemiga ajajärk, kus valitsusvõim oli kontsentreeritud poliitiliselt parempoolse diktaatori kätte. Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia ,,Võitlusliitudest" lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias võimule 1922. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta tekkis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta ei olnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti-partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja seega ka teostamise lähtekoha - mitmete probleemide ees. Fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu. Järelikult hülgab
eksistents tema enda ette. Teeline tegu on sisemine otsus, millega üksikisik viib lõppfaasi potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga, et saavutada seal olemasolu. Kolm olemise tasandit: esteetiline olemine, kus inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, tema oma meeleolud ja naudinguihad. Esteetiline elu on alati olevikus. Kõik toimub hetke ajendil. Esteetiline inimene on oma meelte kammitsas. Eetilise olemise võtmemõisteks on tasakaal. Põhiraskus on jätkuvuses, üldisuses, põhimõttes. Eetiline inimene peab jälgima, mida moraalikoodeks parasjagu ütleb. Religioosne olemine. Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta, usk ebakindluse ees. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sisemise subjektiivsuse. Isegi moraal tõugatakse eemale. Religioosne inimene on
hoolitse?" Mõistate: mees ja ilus. Ütlesin talle: ,,Mul peeglit ei ole, ilu pole tõde ja tõde ei näe peeglist." Aga mis te arvate, sai see kalkun midagi aru? Nagu isahani kaagutas teine edasi: ,,Olete tõepoolest ilus mees, härra Molotov." Just nagu tahaks mulle kosja tulla. Aga omal valehambad suus, valejuuksed peas. Nüüd ma siis hoolitsen oma välimuse eest. Näete! Nagu sunnitööline, kel kael kammitsas!" Oma vana rämpsu mässis ta paberisse ja viskas nurka maha. ,,See pistke ahju," ütles ta. ,,Paber on puhas, see käsi ei määri." Niisugune toimetus kordus peale seda sagedasti, ainult naistesõimamine jäi nagu vähemaks, muutus ainult nagu moetäitmiseks. Härra Molotov oleks ehk klassis ka habet ajanud, aga polnud võimalik, sest ei temal omal ega ka õpilastel leidunud kellelgi habemenuga. Nii et ta seda pidi mujal tegema ja kord-korralt ikka sagedamini.
annaabi.ee 
