Karkass moodustab hoone välise skeleti.Selle külge kinnituvad seinakatted.Kaasajal kasutatakse jäiku paneele et moodustada osa või kogu seina osadest.Varem aga kasutasid puusepad diagonaallõikega tehnikaid seinade stabiliseerimiseks. Ventilatsioon Esimesed ventilatsiooni kohta märkused tulevad iidsest Egiptusest kust töölistel oli maja sees rohkem tolmu, selle tõttu tehti rohkem avasi.Keskajal hakati kuivatama kaminatega õhku kuna inimesed said aru et õhk levitab haigusi.Kuni 19.sajandini ventilatsiooni jaoks kasutati avausi ehitistes ja nende asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate teke ja elektri avastamine. Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja. Ehituspalgi juures olulisem:
ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka
vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia" (1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke allegoorilisi pilte esemetele, seintele või ruumi. Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja .
Keskajal kasutusel olnud tőstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse pőrandas on metallvőrega piiratud ruudukujuline ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti seal keskajal pantvange. arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn on konvendihoone kőige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, pőhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Hoone arhitektuuris avaldub, et konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks oli olla teatud
Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. Tänapäev Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on
Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. ,,Sturvolt": on linnuse loodenurgal asuv võimas torn, mis on koos keldriga kuuekorruseline. Kelder ja peakorrus olid kaetud tellistest ristvõlvidega, kuid säilinud on ainult keldrikorruse võlvid. Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel. Selline trepi asetus oli tingitud soovist raskendada vaenlastele pääsemist torni ülemistele
roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal. Vestibüülist paremal paikneb söögisaal inglise elamule iseloomulike raskete puidust laetalade ja seinapaneelide ning obligatoorsete kaminatega (säilinud ainult üks). Interjööride maaliline ja sundimatu paigutus eri tasapindadel, ruumide mitmekesine konfiguratsioon, maitsekad detailid tõstavad Sangaste lossi esile teiste omasuguste, nagu Alatskivi või Vasalemma hulgast. Loss ehitati aastail 1874- 1881. Ehitamiseks vajalikud punased tellised põletati mõisa lähedal kivivabrikus. Tellisetehase seadmed, sealhulgas ka tellisevormid olid ostetud Saksamaalt. Lossi alusmüürideks toodi Soomest graniidimürakaid.
hobuserauakujuline torn. Välispoolne müür ligi 2 m paksune, linnapoolne müür 1 m paksune. Torni uksel kahekordne lukustus, sest 20. sajandi alguses hoiti siin linna püssirohtu. Teisele korrusele, kus oli vangla, saab müürisisest treppi pidi. Valgustuseta, väikeste õhuavadega, käimlaga ruum, mille seintesse müüritatud raudrõngad. Kolmas ja neljas korrus olid laskeavadega ja kaminatega korrased. Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga. · Kitsetorn on torn Harjuvärava ja Kiek in de Köki vahelisel Tallinna linnamüüri lõigul. Rüütli tänava käänus asetsenud torn rajati tõenäoliselt juba 14. sajandi keskel. Torni ehituslugu on komplitseeritud, kuivõrd andmeid selle kohta on säilinud fragmentaarselt
kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "Lviauk" kaitsefunktsiooni krval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse prandas näeme metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, phielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse
sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega (Aluve,1980). 15 3. TÄNAPÄEV 3.1. Restaureerimine Kuressaare linnus-kindluse põhjalikku restaureerimist alustati 1968. a. Esimesena taastati osa kirdevalli ja Idabastioni müüritisest ning Suurtükitorn. Järgnes konvendihoone üle kümne aasta kestnud ennistamine, eesmärgiks anda mälestisele põhiliselt keskaegne ilme ja võimaldada selle tänapäevane kasutamine
Varem jäid Bremeni ja Hattorpe-taguse torni vahele Väike Rannavärav ja torn vana vene kiriku juures. Torni välismüür on ligi 2 m paksune, linnapoolne müür 1 m paksune. Torni uksel on kahekordne lukustus, sest 20. sajandi alguses hoiti siin linna püssirohtu. Teisele korrusele, kus oli vangla, saab müürisisest treppi pidi. Vangla on valgustuseta, väikeste õhuavade ja käimlaga ruum, mille seintesse on müüritud raudrõngad. Kolmas ja neljas korrus olid laskeavade ja kaminatega. Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga. Munkadetagune torn Vaade Munkadetagusele tornile Müürivahe tänavalt, suvi 2007. Munkadetagune torn asub Tallinna vanalinnas ja kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval jääb see Müürivahe ja Munga tänava risti, Müürivahe ja Uue tänava vahele ning selle aadress on Müürivahe 58. Munkadetagusest tornist ühele poole jääb linnamüüris Bremeni torn, teisele
annaabi.ee 
