Argonautide retk Soo tõttu ei tahetud Atalantat kaasa võtta Oineuse poeg Meleagros armus tüdrukusse esimesest silmapilgust Tänu Meleagrosile võeti neiu jahile kaasa Paljud surid retkel läbi metssea rünnaku, enne kui keegi midagi teha jõudis Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast Atalanta nool tabas looma esimesena Meleagros läbistas tolle südame Atalanta sai kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri Onud (Eurypylos ja Plexippos) tahtsid kuldi nahka endale Meleagros tappis onud Tema ema Althaia arvas, et poeg on hulluks läinud armastusest vääritu naise vastu Ema lõpetas poja elu Atalanta läks vanemate juurde tagasi Atalanta ei tahtnud abielu Palju kosilasi Atalanta kuulutas, et abiellub ainult sellega, kes võidab teda jooksus
Poseidoni ja Aithra poeg. erinevalt Heraklesest, röövlid, tappis Nooruses elas Troizenis. Ta isa vähem verejanuline, Minotauruse, osales jättis enne ta sündi koopasse nõrkade kaitsja. Tema argonautide retkel, mööga ja jalatsid, ise läks juhitud Ateenas valitses võitles kentauridega, Ateenasse. Suurena läks demokraatia. võttis osa Kalydoni Theseus varustusega talle jahiretkest. Käis allilmas järele. Persephone järel ning 5 röövis Helena. 6
8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. Gorge oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia pealinna Kalydoni printsess, Oineuse ja Althaia tütar. Tal oli 4 venda, kellest tuntuim on Meleagros, ja 3 õde, kellest tuntuim on Deianeira. Ta abiellus Andraimoniga, kes asutas naaberriigis Lääne-Lokrises asuva Amphissa linna. Kõik Gorge vennad surid poegadeta (ja peale Meleagrose üldse lasteta). Seega päris Aitoolia trooni Gorge ja Andraimoni poeg Thoas. Kratt - kodukaitsja, varavedaja Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult
Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. .Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. .Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. .Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastatkojujõudmiseks Ta oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta jäi truuks vaid oma mehele. .Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega,puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Neid võib tihti näha kreeka vaasidel.
Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele. · Sileen Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi
Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga. Argo argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile. Ariadne Kreeka kuninga tütar. Artemis jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Atlanta naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine. Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega. Üks Olümpose kolmest neitsist. Ateena linna kaitsja. Atlas titaan, kes kandis enda õlul taevavõlvi. Prometheuse vend. Augeias Elise kuningas. Aurora koidujumalanna Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse. Cerberus(Kerberos) Kolmepealine koer, kaitses Hadese väravaid. Cupido armastusejumal
Seireenide-ainelistest kunstiteostest on tuntud H. Sachsi svank ja A. Rodini skulptuur (Antiigileksikon, 1983). Üldisemalt teatakse sireene kui helisignaalide tekitajaid või kui signaalidega tekitatud heli. 3 Acheloos Kreeka suurim ja veerikkam jõgi, 220 km pikk, algab Pindose mäestikust ja suubub Patrai lahte, nüüd Aspropotamos. Jõel on mütoloogias Acheloose-nimeline jumal, maaketast ümbritseva veekogu Okeanose ja merenümf Tethyse poeg, kes võitles Heraklesega Kalydoni müütilise kuninga Oineuse tütre Deianeira pärast. Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983). Phorkys kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983).
Maanduti Delosel. Artemis sündis esimesena, aitas valida koha Apolloni sünniks ja pärast kohutavate sünnitusvalude nägemist otsustas Artemis jääda neitsiks ning pigem aidata teistel sünnitada. Hera oli armukade ning hakkas kiusama. Artemis aitas kättemaksuks tappa Apollonil Pythoni, kes oli teadupärast Hera oma c. Ephesose Artemis. d. Artemis, nümfid-kütitarid i. Atalanta kuulus ja kaunis naiskütt. Osales Kalydoni metssea küttimises. Haavas metssiga esimesena ning sai Meleagroselt tasuks selle pea ja naha. ii. Kallisto sünnitas Zeusile lapse. Artemis oli nördinud ning muutis Kallisto karuks ja kihutas ta nooltega minema. iii. Britomartis Teeba jumalanna, põgenes Minose armastuse eest ning hüppas kaljult vette. Kalurid tõmbasid ta võrkudega veest välja. e. ja kütid
Ja seda ta suutis. Ehk oleks Hades oma sugulasega ka karmimalt käitunud, kui tema abikaasa PERSEPHONE poleks heerose vastu suurt lugupidamist üles näidanud. Peagi saabus sangar Mükeenesse koos põrguelukaga täpselt nii, nagu meie oma koeraga väljas jalutamas käime. Kohkunud kuningas puges hirmsat elukat nähes jällegi tünni peitu. Ka seda stseeni kohtame mitmel vaasimaalil. * ** Lõpuks abiellus Herakles teist korda. Tema naiseks sai Kalydoni kuninga tütar DEIANEIRA. Kord aga juhtus nii, et Herakles oli naisega reisil ja neil tuli ületada jõgi. Silda seal polnud ja reisijate üleveoga tegeles kentaur NESSOS. Esmalt võttis kentaur selga naise ja viis ta teisele kaldale. Siis aga kuulis Herakles üle jõe naise appihüüdeid. Ilmnes, et kiimaline elukas kippus Deianeira au kallale. Herakles haaras vibu ja haavas surmavalt Nessost. Surres andis kentaur
Nt lõigati seal ohvriks pikad juuksed maha, kui mehele mindi. Seal oli ka tütarlaste koorilaul. Naised, kes oli artemislikud- tugevad ja seksuaalsele sfäärile vastu. Kreetal oli Artemise kultustiitlid Britomortis ja Dildynna. Kyrene oli Artemise kütitar-nümf, keda Apollon hakkas armastama. Ta moodati hundiks ning siis sigitas Apolloniga lapse. Atalanta oli kütitar, tal oli väheke mehelik lapsepõlv (karjased kasvatasid) ja ta oli mehelikult tugev. Ta oli seosues Kalydoni metssea jahiga- igast kangelased ajasid seda sida taga, aga Atalanta tegi selle sea kahjutuks. Ta sundis kosilasi endaga võidu jooksma ja oli kõigis kiirem, kuni tuli mängu Aphrodite, kes aitas ühe kosilase võidule. Seega nad abiellusid, said lapse Parthenopaios. Nad muutusi mehega liigerootilisteks- mitteerootilisus muutus liigseks ja Artemis muutis nad lõvideks. Laphria- pehme. Rituaal, mida viidi läbi, et Kalydoni metssea saatist pehmendada. Ilmseb loomade vastu karmus
enesetapumõtetest välja ja tõi ta Ateenasse. Theseus läks amatsoonide maale (naissõdalaste maa) ja tõi sealt kaasa ühe naise Antiope/Hippolyte. Nende poja nimi oli Hippolytos. Pärast poja sündi tulid amatsoonid oma röövitud kaaslast päästma. Nad vallutasid Atika, maa-ala Ateena ümber ja tungisid isegi linna. Naistevägi löödi siiski puruks ja Theseuse valitsemisajal ei rünnanud keegi rohkem Atikat. Theseus purjetas ,,Argol", kui kuldvillakut otsimas käidi. Samuti käis ta Kalydoni jahiretkel, kui Kalydoni kuningas kutsus üllamaid kreeklasi appi tapma hirmsat metssiga, kes tema maid rüüstas. Sel jahiretkel päästis Theseus oma sõbra Peirithoose elu. Nende sõprus sai alguse Peirithoose enda tormaka käitumise tõttu: ta tahtis järele proovida, kas Theseus on tõesti nii suur kangelane ning ta varastas mõned Theseuse kariloomad; kui Peirithoos kuulis, et Theseus teda jälitab, pööras ta
ameti. T. oli lahke: aitas sõjas ,,seitse Teeba vastu" kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest ,,Argol" ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone't, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal olid T juba Peirithoosega allilma teel
T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’t, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal olid T juba Peirithoosega allilma teel. Hadesel oli
Tema aitas ka Heraklesel jätta enesetapp sooritamata pärast oma naise ja laste tapmist. Theseusel oli aga kirg ohtude vastu ning ta läks ka amatsoonide, naissõdalaste maale ja tõi sealt kaasa oma naise Hippolyte, kellega tal sündis laps, Hippolytos. Seepärast tulid aga amatsoonid Ateenasse ning vallutasid Atika. Nad löödi aga minema ning pärast seda pole keegi suutnud maad vallutada(Theseuse ajal). Theseus käis ka argonautidega Kuldvillakut otsimas. Samuti võttis ta osa suurest Kalydoni jahiretkest, kus kunn Kalydon kutsus kreeklasi endale appi tapma suur metssiga, kes laastas nende maad. Seal päästis ta ka oma sõbra, Perithoose elu. Perithoos’t kohtas ta esmakordsel siis, kui P mõtles, et tegelikult ei olegi T nii eriline ning õrritas teda endale järgnema. T-d nähes imestas ta ning palus vabamdust. Neist said suured sõbrad. Perithoose pulmapeol aitas ta võidelda metsikute naistemaiaste kentauridega, kes pulmapeo rikkusid
Oidipus suri T lohutavate käte vahel. Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima. Sõbrad jõudsid kohale, aga
annaabi.ee 
