................................... (Prantsusmaa).Calvin oli sealt .............. aastal(1536) lahkunud, ent kui tema kogudus .......................(Genfis) oli jalad alla saanud, ei unustanud ta kodumaal kannatavaid ......................(evangeelseid) kristlasi.Aastal ...............(1555) hakkas kalvinistlike ideede pidev sisseimbumine Prantsusmaal mõju avaldama.Paljudes suurtemates linnades rajati .............................(kalvinistlikud) kirikud.Katoliiklike võimude tagakiusamisele vaatamata tugevnesid need pidevalt,saades enesekindlust ..........................(Calvini) õhuitamisest ja käegakatsutavast abist Genfist saadetud vaimulike näol. ............... - ..................(1558-1559) muutusid kalvinistliku liikumise väljavaade mõne kuuga otsustavalt. ........................(Inglismaal) suri katoliiklasest kuninganna .........................(Mary) ja tema asemele sai troonile protestant ..........................
1) tõsteti lambavilla sisseveo tolle 2) Hispaanial olid konfliktid Inglismaaga, mis kahjustasid madalmaade kaubandust. 3) Tooraine puudus; manufaktuurid pankrotiseerusid ja inimesed jäid tööta. Kalvinism( oma kokkuvõte õ lk 225) Madalmaades levis luterlus ja anabaptism. Alates 1550 a eriti kalvinism, mis rõhutas jumalikku ettemääratlust, tööarmastust ja kokkuhoidu. Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust. Kalvinistlikud kogudused moodustati kaubandus- ja tööstuskeskustes. Valiti juhtorganisatsioon e konsistoorium ja vaimulikud e ministrid. Jumalateenistused toimusid öösiti ja linnast väljas. Osa võtsid tuhanded inimesed, kas uue usu innustusel või konsistooriumi heategevusest mõjutamisel. Valitsuse hirmust koondusid kalvinistide koguduste ümber relvajõud. Tekkisid rahva rahutused, eriti kui kalviniste hakati tuleriidale saatma. Pildirüüste
*Loobuti pühakute säilmete *Kõik kullatud, kaunistatud kummardamisest *Kirikul palju maad- elati hästi *Riided must-valged. 24. Millised olid J. Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis? · J. Calvin prantsuse teoloog · Põgenes Pariisisist tagakiusamise tõttu · Kutsuti juhtima Genfi kommuuni kirikuelu 23 aastat. · Prantsuskeelne jumalateenistus · Genfi ülikooli rajamine - vaimulike koolitus kalvinistlikud pastorid (J.Knox) · Koolid, haige-, vaestemajad · Ranged käitumisnormid, lõbustuste keelamine, tume riietus · Peateos "Ristiusu õpetus" predestinatsiooni idee · Ideede järgijad hugenotid Pr, puritaanid Ingl, presbüterlased Shotimaal 25. Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kalvinism levis Prantsusmaale, Sotimaale, Madalmaadesse. 26. Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega?
sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes;
Ketserite vaenamine muutus julmemaks pärast 1556. a-t, kui Madalmaad läksid Hispaania Habsburgide alluvusse. Kuningas Filippe II saatis Madalmaadesse Hispaania sõjaväe, kes pidi ketserluse välja juurima ja muutma maa hispaania provintsiks. Usuvõitlus põimus nüüd rahvusliku vabadusvõitlusega. Selle tulemusel saavutasid Põhja-Madalmaad (Holland), mille linnadel oli tugev laevastik, sajandi lõpuks iseseisvuse. Lõuna-Madalmaad (Belgia) jäid katoliiklikuks ja Habsburgide võimu alla. Kalvinistlikud kodanikud uskusid, et edu äris, meresõitudel või sõjas näitab, keda Jumal on ette määranud õndsaks saama- innustas neid üritama, ennast pingutama ja käituma väljavalituile kohaselt- puritaanlikult. Luterlus oli suhtunud tõrjuvalt kiriklikku kunsti, kuid kalvinism eitas seda täielikult- seetõttu ei tellinud kalvinismi mõjualas olevad kirikud enam kunsti (nt. altarimaale, mis eelmisel saj.-l olid olnud maalikunsti tippteosteks). Kodanlus aga tellib pilte edasi. 16.saj
II. · Lambavillatolli tõstmise järel langes selle import konfliktid Inglismaaga, pidurdades Inglismaaga kaubavahetuse. Toorainepuudusel manufaktuurid seisatati, töölised jäid tööta. · Tunti Hispaania ülemvõimu rahvuslikku rõhumist. KALVINISM · Karl V ajal oli hakanud levima luterlus ja anababtism, 1550.aastatest kalvinism. Edu igapäevases tööd ja suure varanduse puhul näitas inimese välja valitust. · Kaubandus- ja tööstuskeskustes moodustati kalvinistlikud kogudused. Valisid endale juhtorgani- konsistooriumi, vaimulikke nim. ministriteks. Jumalateenistused toimusid öösiti linnast väljas. Rahva relvajõud tekkis valitsuse repressiooni kartusel, umbes 100 000-200 000 meest. 1562.aastal hakati saatma kalviniste ja anababtiste tuleriidale rahva rahutuste tõttu. · Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut
edukad inimesed ja see oli vastuvõetav just tekkivale kodanlusele. Kalvinismi tunnused Seega kalvinism rõhutas töö tegemist, sest see on selline inimese kutsumus ja jumalast määratud eesmärk. Teine kalvinismile omane elulaad oli hästi kasin elumood. Selles mõttes kasin, et lõbustustest loobuti värvikirevaid rõivaid ei ole tarvis, tantsimine on mõttetu jne. Kuus päeva nädalas teed tööd ja seistmendal päeval nädalas tänad jumalat selle eest, et saad tööd teha. Kalvinistlikud kogudused jälgisid üsna tähelepanelikult, milline on inimeste kodune elu ja kuidas nendest normidest kinni peetakse (hästi tugev sotsiaalne kontroll koguduse liikmete üle). Anglikaani kirik Kolmas reformatsiooniga seotud uus kirik tekkis Inglismaal. Seal tekkis anglikaani kirik. See on pigem seotud kuningas Henry VIII eraeluprobleemidega. Kui Luther oma ideedega välja tuli, siis Henry VIII pooldas paavsti ja paavst andis talle ka usukaitsja aunimetuse, kuid mõne aja pärast sai
Tegutsesid pangad ja börsid, toimis krediidisüsteem. Lõuna-Maades oli arenenud kalevitööstus ehk kangatööstus. Palju oli kaevandusi ja trükikodasid. 16. saj. keskel läks võim Madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused tõid kaasa rikka kaubandusmaa allakäigu. Hispaania tõstis makse ja hakkas peale suruma feodalismi ja rikkus Madalmaade head suhted Inglismaaga. Rahvas tahtis võõrvõimust vabaneda. Rahva hulgas olid levinud kalvinistlikud ideed, mis sobisid hästi varakapitalistlikku ühiskonda. Rahva võitlust Hispaania ülemvõimu vastu hakkas juhtima Oranje Willem. 1576. a. võtsid võimu enda kätte vabadusvõitlejad, kuid Madalmaad jäid kahestunuks: · Lõuna-Madalmaad valitsevaks usuks jäi katoliiklus ja Hispaania taastas ülemvõimu. · Põhja-Madalmaad kukutasid 1581. a. lõplikult Hispaania kuninga ja lõid seitsmest provintsist Ühendatud Madalmaad ehk Hollandi.
Maapind koosneb peamiselt alluviaalsetest kivimitest, mistõttu seal puudub rikkalik kivimaardla. Kõrgete kaitsemüüride, treppide, purskkaevukaskaadide ehitamine looduslikust kivist, nagu teistes Euroopa maades, osutus seal kulukaks, kuna materjali pidi tellima välismaalt ning see oli seotud pikkade transporditeedega. Ka kultuuriliselt ei olnud riik sugugi terviklik: katoliiklikud alad olid traditsiooniliselt tugeva Prantsuse mõju all, Hollandi kalvinistlikud provintsid ja Seeland olid seevastu pidevalt selle mõjule vastu seisnud. Rahva vaimulaad kujunes vastavalt nende asukohale: lõuna pool oldi prantslaslikumad, põhja pool skandinaavialikumad. See mõjutas ka aiakunsti: Lõuna-Hollandis oli suurem mõju Le Nôtre'i ideedel, põhja pool levisid rahvuslikumad ideed. Hollandi aiad on mõjutanud aedasid Rootsis, Venemaal, Saksamaal, ka Eestis. Hollandis, kus valitsevaks klassiks oli kodanlus, kujunes välja arhitektuuris rangusele ja selgusele