C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike toiteelementidega. Sõltub tema omadustest,seisundist ja kasutamisest. Muutub arengu ja inimtegevuse tagajärjel. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine. Erosioon-mulla ärakanne veega Deflatsioon-tuulekanne Keemiline degradatsioon Füüsikaline degradatsioon Kõrbestumine Kõrbete pealetung Viimase 50 aasta jooksul kõrbestunud
pehmumine krambid lihasnõrkus, südamearütmia Liigsus Luude ja kudede Peensoolehaavand, Nõrkus, segadusseisund Tursed, vererõhutõus, Oksendamine , kaltsifikatsioon, südame seiskumine kehatemperatuuri tõus kõhulahtisus, väsimus, häired närvi-ja kuumalained, lihaskoe talitluses hüpotension
6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9.sooldumine- aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah
· Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600...750 ml); alkoholiga liialdamine viivad osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne
trombide tekkele. Punane (mustjaspunane, suur, nagu veri), Valge (Hallikasvalge, väike), Segatromb(kombinatsioon, tingimuseks muutlik verevool). Peatromb(kinnitub sooneseinale), saba(jääb liikuvalt valendikku), keha(fikseeritud) Trombi lõpe: pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel. trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga.
rasvumine ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Trombide lõpe: - pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel - trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. - organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega - rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid:
Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude mineralisatsiooni (dentiini kaltsifikatsioon), sidekoe arengut, kõhrrakkude proliferatsiooni, juuste kasvu, kapillaaride vaskularisatsiooni, luuüdi temperatuuri tõusu, hemopoeesi, leukotsüütide ja trombotsüütide hulga suurenemist. · Mineralisatsioon Ioonvahetusprotsessid emailis A10(BO4)6X2 , kus - A- Ca, Sr, Ba, Cd, Mg - B- P, As, V, Cr, Si - X- OH, F, Cl, CO3 Hamba kõvakudede ehituses hüdroksüapatiit Ca10(PO4)6(OH)2. · Demineralisatsioon
Üldine küsimus. o Esinevad organismis vabade ioonidena või ühendites o Ca- 99% hammastas, luudes fosfaatidena, vere hüübimisprotsess Vajadus- 800-1300 mg Allikad- piimatooted, lihatooted, kala, imendub peen- ja jämesooles Defitsiit- krambid, liigeste valulisus, pulsi aeglustumine, unehäired Liig- hüperkaltseemia e luude ja kudede kaltsifikatsioon o Na- vereplasmas, rakuvahelises vedelikus, lümfis Vajadus- 1000-2500 mg Allikad- keedusool Defitsiit- ajutine kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasid Liig- jalgade ja näo turse o K- raku sees Vajadus- 1700- 5000 mg Allikad- rosinad, aprikoosid, virsikud, petersell, ploom, banaan, teravili
b) avitaminoos vitamiini pikaajaline täielik puudumine, tagajärjeks pöördumatud haigusnähud ja surm (vitamiin C -> skorbuut, tekivad sisemised verejooksud, kuna veresooned on muutunud nii hapraks; vitamiin A puudus kuivsilmsus ja pimedaks jäämine) 2) Üleküllus ehk hüpervitaminoos põhjuseks vitamiinide üle kasutamine, toidust on hüpervitaminoosi praktiliselt võimatu saada. Põhioht on vitamiin D, kuna toimekogus on väga väike (kaltsifikatsioon nt neerude lubjastumine). Alati on ohtlikum rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine. Vitamiinide varud on rasvas, makskoes ja seotult valkudega veres. Hormoonid Eritingimused 1) Valdavalt sünteesib organism ise 2) Väga kõrge bioaktiivsus (inimestele mõjub juba 10*-9g.....10*-12g) 3) Lühike eluiga (nii aktiivset ainet ei saa kaua organismis hoida) 4) Mitmekordsed kontrollsüsteemid 5) Hormoonid mõjutavad ensüümide sünteesi ja/või aktiivsust (hormoon on nagu päästik)
veresoone seinaga. Kolmas osa trombi saba on punane tromb ja hõljub vabalt veresoones. (Ferguson 2000: 22) Trombi erinevad tulemid võib jaotada kuueks. Esimnene tulem on aseptililine pehmestus ehk autolüüs. Trombis lagunevatest leukotsüütidest vabanevad proteolüütilised ensüümid hakkavad trombi lüüsima. Teine tulem on septiline pehmestus. Trombile lisandub esmalt põletik ning pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub kõvaks. Tekib veenikivi. Viies tulem on organisatsioon ehk sidekoestumine. Veresoone seinas hakkab vohama sidekude, mis ummistab valendiku. Selle tulemusena võib tekkida rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende kaudu taastub verevool. Kuues tulem on trombemboolia teke. (Heit, et al. 2002: 1245-1248) 10 1
(teatud tasemest); ravimid: raseduse ajal peab vaatama, kuidas toimib- loeb retsept vms, iseravimine tuleb välistada. Mitme rvimi kooskasutamine on seotud oluliste riskidega. Nt: 44 Talidomiid pärsib embrüo eas toruluude moodustumist- kere, mille küljes on käed ja jalad (DDR). Kasutati raseduste iivelduse vastu. Tänapäeval kasutati vähiteraapias. Ohtlikud on rasvlahustuvad vitamiinid (näo väärarengud- vitamiin A ja neerude kaltsifikatsioon, vaimne alaareng ja kasvupeetus- D), keskkonna mürgid, tioksiinid; olmekeemia (formaldehüüd- puitlaast mööbel), nitropõhised viimistlusvahendid (lakid); umbrohu ja putukatõrje vahendid; raskmetallid (elavhõbe, nikkel, kaadium, plii). Loeng 05.10.11 Füüsikalised teratogeenid- radioaktiivne kiirgus (Eestis probleeme pole, looduslik foon on väike vb. ainult Põhja- ja Kirde Eestis radoonist tekkiv kiirgus, mis on mutageenne, mitte teratogeenne)
annaabi.ee 
