Kaaluiivet tuleks hoida toitumisega jooksvalt tasakaalus (Kaarma jt., 1992). 1.2 Raseda toidurežiim Rääkides toidurežiimist on oluline tulevasel emal süüa sagedamini (3-3,5 tunni tagant). Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1). 5 1.3 Toidu keemiline koostis 1.3.1 Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma üle poole raseda üldisest energiavajadusest. Tähtis on asjaolu, et kasvav loode vajab arenemiseks piisavas koguses glükoosi
hulka toiduratsioonis. Süsivesikud võtavad osa ka rasvade ainevahetusest. Kuigi süsivesikuid võib asendada rasvade ja valkudega, peavad nad teatud kogustes tingimata toidus olema, sest vastasel juhul koguneb organismi rasvade ainevahetuse produkte, mis võibpõhjustada raskeid haigusi. Selle vältimiseks tuleb jälgida, et mitte vähem kui 10 % organismi päevasest kalorivajadusest kaetaks süsivesikutega. Tavaliselt langeb süsivesikute arvele 55-70% toidu kalorsusest. Organismi ööpäevane süsivesikute vajadus sõltub töö intensiivsusest: mida intensiivsem on töö, seda rohkem on vaja toiduga anda süsivesikuid. Mõõduka füüsilise töö korral peab terve täiskasvanud inimene ööpäevas saama 400 kuni 500 grammi süsivesikuid, raske füüsilise töö korral kuni 700 grammi ja enam. Peamised süsivesikuteallikad on taimse päritoluga toiduained: leib, tangained, jahu, aedoad, herned, kartukid, puuvili, juurvili, marjad jt
dermatiitide väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise lipiidide vähesusega ka organismi energiadefitsiit. Rasvade ületarbimisega kaasnevad samuti ohud. Rasvumisega korreleeruvad mitmed teada-tuntud tõved nagu südame- ja veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, ateroskleroos, jämesoole-, rinna- ja eesnäärmevähk. Vaatamata soovitustele (30% päevasest energiavajadusest) kaetakse USA-s toidurasvade arvelt ~37% üldisest kalorsusest. Keskmine nn. Euroopa toit katab lipiidide arvelt 30...40% üldisest kalorsusest. Ideaalseks tuleb aga lugeda olukorda, kus lipiidide arvele langeks üldisest kalorsusest 26...30%. Nüüdisajal on tõestatud, et rohke toidurasvade tarbimise ja soolevähi esinemissageduse vahel esineb statistiline seos. On inimesi, kes kramplikult soovivad oma toiduratsioonis lipiidide kogust vähendada. Sageli aga ei olegi liigsed lipiidid ülekaalulisuse esmane põhjus. Inimesed, kes tahavad piirata
väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise lipiidide vähesusega ka organismi energiadefitsiit. Rasvade ületarbimisega kaasnevad samuti ohud. Rasvumisega korreleeruvad mitmed teada-tuntud tõved nagu südame- ja veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, ateroskleroos, jämesoole-, rinna- ja eesnäärmevähk. Vaatamata soovitustele (30% päevasest energiavajadusest) kaetakse USA-s toidurasvade arvelt ~37% üldisest kalorsusest. Keskmine nn. Euroopa toit katab lipiidide arvelt 30...40% üldisest kalorsusest. Ideaalseks tuleb aga lugeda olukorda, kus lipiidide arvele langeks üldisest kalorsusest 26...30%. Nüüdisajal on tõestatud, et rohke toidurasvade tarbimise ja soolevähi esinemissageduse vahel esineb statistiline seos. On inimesi, kes kramplikult soovivad oma toiduratsioonis lipiidide kogust vähendada. Sageli aga ei olegi liigsed lipiidid ülekaalulisuse esmane põhjus. Inimesed, kes tahavad piirata
riskiteguriks ning neid seostatakse kopsu-, huule-, suukoopa-, kõri-, neelu-, kõhunäärme-, põie- ja neeruvähi teket. Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski. Arvestades, kui suure tähtsusega on eluviis vähktõve ennetamises, anname mõned soovitused vähi ennetuseks: o Ärge suitsetage. o Vähendage rasva hulka oma toidus. Tüüpilises Lääne dieedis saadakse rasva arvel üle 40% päevasest kalorsusest, see tuleks viia 25-30%-ni. Eelistage neid taimseid rasvu loomsetele, mis kujutavad vähem ohtu südame-veresoonkonna haiguste ja vähi tekkeks (kolesteroolivabad taimsed rasvmäärded, oliiviõli, rapsiõli). Sööge kala, kasulikud on selles sisalduvad omega-3 rasvhapped. o Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite. o Järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid.
mikroelementidest mainimisväärselt tsinki. Eeskätt viimase tõttu on kõrvitsaseemnete tarbimine leidnud aktsepteerimist eesnäärme healoomulise suurenemise puhul ühe abivahendina. Õli ja valgurikkusest johtuvalt lisatakse purustatud seemneid ka erinevatesse küpsetistesse, isegi piparkookidele. Kõrvitsa kasulikkus Kaloritevase viljaliha tõttu sobib kõrvits hästi kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal. Kalorsusest annavad lõviosa süsivesikud, valke on viljalihas minimaalselt, rasvollus puudub üldse. Kiudainete rohke sisalduse tõttu kasutatakse kõrvitsat kodumeditsiinis kõhukinnisuse ja soolepõletiku leevendajana ning vähendab mõningal määral organismi kolesteroolihulka. Lisaks sellele eemaldab kõrvitsa tarbimine organismist liigeid sooli ja vett. Viimast tänu kaaliumi rohke sisaldusele. Kõrvitsas on palju B-rühma vitamiine ja mõnevõrra ka askorbiinhapet ning rohkesti karatenoide
· Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Kasulik teada: · Ööpäevases toiduratsioonis peavad süsivesikud kalorsuselt katma 60-70% vajadusest(või 8-12g iga kehamassi kohta kg kohta). 1g süsiveisikuid=4 kcal · Organismi ööpäevane rasvavajadus on 1,4-2,4 g iga kehamassi kg kohta või 20- 30% päevaratsiooni ülidisest kalorsusest.1g rasva = 9kcal · Kiudaineid vajab organism ööpäevas 25-30gkehamassi kg kohta) · Valgud moodustavad umbes 10-15% kaloritest(või1,6-2,6 g iga kehamassi kg kohta),mida organism omandab päeva jooksul toiduga,kus loomse ja taimse toidu optimaalne vahekord on-60%ja 40%.1g valku=4kcal · Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi.1ml vett =o kcal · Minimaalne vajalik päevane kogus erinevaid köögivilju,maitserohelist ja juuri on
9. Rikasta menüüd! osta ja katseta toidutegemisel uusi vilju, toit olgu mitmekesine, NB! väldi külma toitu ja jääga jooke, sest organismil on kõige lihtsam töödelda toasooja temperatuuriga toitu. 10. Toiduvalmistamine on KUNST! Mõtle juba ostes(kliki ka siia)! Maitseained pole pisiasjad, need panevad tööle meie süljenäärmed. Rikkalik sülg= hea toidu seedimine. Toiduvalmistajal võiks olla ettekujutus toidu kalorsusest ja keemilisest koostisest. Arvesta toidukomponentide omavahelist sobivust (näiteks ei soovitata piima segada teiste toiduainetega, seda võiks juua eraldi või koos magustoiduga). 3. Nimeta Eestis levivad suguhaigused ja nende peamised iseloomustavad tunnused. Kuidas ennast kaitsta? on sugulisel teel edasiantavad haigused esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas.
annaabi.ee 
