Kasvatatakse. Suurem osa maailma kaaneelist saame Indoneesiast ja Hiinast, kuid vähesel määral ka Sri Lankast, Vietnamist ja muudest riikidest. Ajalugu. Kaneel on üks vanemaid maitsetaimi. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal oli kaneel nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele. Kaneeli mainitakse ka Piiblis. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.–18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. 1765 hakati kaneeli esimest korda kultuurtaimena kasvatama. PIPAR Kasutatakse. Pipar on maailma populaarseim ja levinuim maitseaine, seda lisatakse kastmetele, köögiviljadele, lihale, kalale, sobib ka mõnele magustoidule ja salatile. Hea lauamaitseaine. Ta kuulub marinaadide koostisesse. Pipra sissehingamine paneb aevastama. Sel põhjusel valmistatakse pipragaasi, mille peamine koostisosa on jahvatatud pipar
Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.
paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil piltidel karmiilmelised ja näod pikaks venitatud. Värvidest armastati väga lillat, musta ja kuldset. Bütsantsidel ei olnud skulptuure, ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste" jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Maalikunst oli neil aga väga armastatud. Seda näeb nii kirikute seintel kui ka käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid,
keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud Bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks Bütsantsidel ei olnud skulptuure, ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja „paganausuliste“ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki: Seinamaal ja mosaiik, ikoon ning miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust
kalmust, ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli..." Õpetussõnades (7:17) räägitakse armuvoodi kohta: "Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli." 3 Kaneeli mainivad ka Herodotos ja teised antiikkirjanikud. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. Kaupmees Anton Fugger põletas 1530 Karl V võlatähti tolle silme ees kaneelikangide tules, demonstreerides nõnda oma rikkust." http://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel (25.09.2012) Alates 1580 oli kaneelikaubanduse monopol portugallaste käes, sest Tseiloni saar Sri Lankal oli nende ülemvõimu all ning nad nõudsid saarelt andamina 125 tonni kaneeli aastas. Tseiloni kuningas Kandy kutsus appi hollandlasedja nii läks kaneelimonopol hollandlaste kätte
lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid.Ägedas pilditülis hävitati aga palju väärtuslikke kunstivarasid.Uute teoste loomiseks ja kirikute ehitamiseks ei olnud sel ajal enam endisi võimalusi.Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegi poolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega aga antiikplastika,kus loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates
· Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu) · Sambakapiteelid- ülalt laienevate tahkudega, mida katavad taimemustrid või loomakujutised · San Vitale kirik ( Itaalias- Ravennas) kaheksanurkne · Hagia Sophia kirik kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis SKULPTUUR: · Seda ei olnud bütsantsis peaaegu üldse · Armastati kallihinnalistest materjalidest kaunistada raamatute kaasi ja käsitööesemeid. MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel VANAVENE KUNST 10-17 sajand KIRIKUD: · Sibulkuppel- kõige silmahakkav välistunnus · Parimad näited vanavene arhitektuurist- Dimitri kirik Vladimiris ning Pokrovski
Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.
annaabi.ee 
