püstjahuti alla 10 minutiks keema. · 10 minuti pärast lisame kolbi 150 ml külma vee, mis lõpetab keetmist. Segu jahutame toatemperatuurini. · Iga kolbi lisame indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mis annab lahusele violeetse tooni. · Tiitrimine. Tiitrimiseks kasutame 0,02M vasksulfiidi lahust. Tiitrimine jätkatakse kuni violeetne värvus muutub roheliseks. · Tiitrimiseks kuulunud CuS04 lahuse hulga järgi leiame kaliibrimisgraafikut kasutades taandavate suhkrute sisaldus mg/ml. · Leiame invertaasi aktiivuse A (µkat/g). Kasutame antud valemi: A=(C2-C1)* V1* V2 *103/T * 180 *V3 *V4*g Kus: C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis. C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis (mg/ml) V1-reaktsioonisegu üldmaht (ml) V2-ensüümi töölahuse üldmaht (ml) T -hüdrolüüsi ketus (s) 180-glükoosi molekullmass
· Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhin kaseiini hüdrolüüsil proteaasi toimel ja järgneval trikloorädikhappega mittesadeneva hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilise meetodi kasutades. · Aromaattuuma omavad aminohapped ( Tyr, Phe, Trp) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm, siis väljendatakse kasieiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentatsioonina mg/ml ja kasutades kaliibrimisgraafikut leitakse absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik. · Valmistame proteaasi preparaadist lahuse valmistamine.(Alkalaas) Peab olema sobiv pH (meie juhul aluliseline). Lahuse ensüümi kontsentratsioon on 1,6 mg/ml . Paneme gradueeritud katseklaasi 8 mg ensüümipreparaadi ja lisame puhverlahust 5 milliliitrini.
vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 10 6 Arvutused 1. Katseandmete põhjal leiame: 1) Vedeliku voo kiirus w, m/s valemiga (1.3) V
tulemusena sain, et antud katses kasutatud sidrun sisaldas 0,9 % glükoosi. Toidu koostise andmebaasi andmetel sisaldab 100 g sidrunimahla 0,5 g glükoosi ehk 0,5 %.2 Antud katse võib lugeda üsna õnnestunuks. Minu tulemus siiski erineb veidi kirjanduse andmetest. Viga võis sisse tulla ka glükoosilahuste lahjendamisest, mille järgi tegin kaliibrimisgraafiku, sest katse korrektsel läbiviimisel oleks pidanud kaliibrimisgraafik olema sirge, mis läbib koordinaatteljestiku 0-punkti. Minu kaliibrimisgraafikut vaadates näeme, et katsepunktid on küll joonestatud sirgele väga lähedal, kuid mitte kõik ei asu sirge peal ning sirge lõikub y-teljega veidi 0-punktist kõrgemal, mis ilmselt veidi mõjutas ka minu katsetulemust. 1 http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/Lemon-blank-juice-coma-and-blank-raw 2 Toidu koostise andmebaas, http://tka.nutridata.ee/showFood.action?food.id=1924. Samuti võis kirjanduse andmete ja minu tulemuse erinevus tulla ka sellest, et sidrunid üldiselt
- vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 7 1.3. Töökäik 1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab
paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Kuna mina lahjendasin sidrunimahla enne värvusreaktsiooni läbiviimist, siis graafikult leitud glükoosi kontsentratsioon lahjendatud sidrunimahlas tuleb korrutada lahjendusteguriga. Paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmine optiline tihedus (0,1359 + 0,1251) / 2 = 0,1305 Et saada täpne glükoosi kontsentratsioon, leian sirge võrrandi, mis väljendab kaliibrimisgraafikut. Sirge võrrand kahe punkti abil: x−x 1 y− y 1 = x 2−x 1 y 2− y 1 Leian sirge võrrandi: x−0,062 y−0,0323 = 0,125−0,062 0,0637−0,0323 y = 0,5x + 0,0013 Asendan paralleelproovide arvutatud keskmise optilise tiheduse sirge võrrandisse 0,1305 = 0,5x + 0,0013 → x = 0,2584 (mg/ml) Tundmatuks prooviks oli sidrunimahl seega tema glükoosisisaldus avaldatakse
- vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid 1.4. TÖÖKÄIK 1.4.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.4.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega
- vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 8 1.3. Töökäik 1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1
20 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Pb analüüs grafiitküvetis AAS-ga Kvantitaiivseks analüüsiks rakendatakse Beeri seadust, kuigi tulemuste linaarsus võib esineda kitsas kontsentratsioonivahemikus. Lisaks on muutuvate parameetrite arv küllalt suur, mistõttu tasub kaliibrimisgraafikut sageli teha. AAS segavad mõjud Spektraalsed häired muud leegis olevad osakesed neelduvad Spektraaljooned võivad kattuda või on neeldumisjooned liiga laiad Keemilised leegis esinevad tasakaalud, mõni aatom võib leegis minna muusse vormi (nt ioniseerub või mood. oksiidi) Vastu aitab: tööparameetrite varieerimine, spektrokeemilised puhvrid : vabastavad agendid kaitsvad agendid
annaabi.ee 
