sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablastest vallutajad allusid Bagdadi kalifaadile ning Põhja-Aafrikat valitses kalifaadi vasallidena Aglabiidide dünastia. 10. sajandil tuli Egiptuses võimule Fatimiidide dünastia ning valitses Kairost, mis rajati 968, kogu Põhja-Aafrikat. Järgnesid Almoraviidide ja Almohaadide dünastia, kuni türklased vallutasid 1453 Konstantinoopoli js 1517 Egiptuse, kust neil oli 15191551 kontroll ka Alzeeria, Tuneesia ja Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest.
Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif. ////Kalifaat on araabia riik, mida valitsevad kaliifid ////Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit. See on olnud aga ka ühe siiitide sekti valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Pärast Muhamedi surma oli islami "/wiki/Umma"kogukonnal vaja uut juhti, kes oleks nii
hõimude ühendaja. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624 630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile . Tema suuliselt edasikantud õpetused kirjutati üles ja koondati islamiusu pühakirjaks, koraaniks. Tekkisid kaks islami põhivoolu: šiiidid ja sunniidid. Karl Suur Karolingide dünastia. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800
Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad: · usk ainujumalasse - usutunnistus ehk sahada · palvetamine viis korda päevas palvus ehk salat · vaeste toetamine annetamine ehk zakat
2 Üldpindala (1.600.000 ) 13,6 9,8 Peamise osa elanikkonnast moodustasid talupojad ning vähimal määral käsitöölised. Orjade osakaal oli olematu. Nagu tabelist näha jätsid Justinianuse vallutussõjad riigile sügava jälje.Rahvastiku arv vähenes peaegu nelja miljoni võrra ning arvestades riigili elutähtsate idaregioonide-Egiptuse, Süüria, Palestiina kaotamist Araabia Kalifaadile(632-656), vähenes Impeeriumi rahvastik 7.6 miljoni võrra. Thema-uus algus Niisiis riik seisis kokkuvarisemise äärel. Imperaatorite tuginejaskond oli peaegu olematu. Sellises olukorras leidis Constantsius II 640ndatel lahenduse. Kasutades ära olukorda, kui riigi rahvastiku peamiseks osaks olid veel vabad talupojad ning feodalismile omane pärisorjus polnud jõdnud välja areneda, sõlmis kesvõim Talupoegade ühistutega omamoodi vasall kokuleppe, kus
552 saabus It´sse Nasrese juhtimisel tunduvalt suurem bütsantsi sõjavägi. 554 oli It ja osa Lõ – Hisp taas B käes. Rooma impeerium oli taastatud. Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623 a Pärsiasse ning võita 627 aastal Pärsia peajõude. 630 kogu I – R territoorium taas pärslastelt tagasivõidetud. Uueks vaenlaseks osutus araabia poolsaar 634
9. sajandil hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid väiksemad riigid. Kuigi kõikidel riikidel olid erinevad valitsejad, oli neil kõikidel üks keel (araabia keel) ja õks usk (moslem). 11. sajandil tulid Kesk Aasias võimule Türgi väepealikud, kes oma vägedega tungisid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse ning purustasid kaliifide sõjaväed. Nendest sai kuninga tähtsaim abiline sultan. Tänapäeval on sela Türgi ja Aserbadzaan. 13) Araabia kultuur Kõigi Araabia kalifaadile allunud maade toonast kultuuri nimetatakse araabia kultuuriks Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad moseed. Hooneid toestati arvukate sammastega ning neid kaeti kuplitega. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Kaliifidele ning teistele kõrgetele aukandjatele rajati paleesid. Araabia valitsejad hoolitsesid teaduse arengu eest. Palju kreeka õpetlaste töid
Mekast Mediinasse. Hidzra tähistab ka moslemi ajaarvamise ehk islami kalendri algust; seetõttu kasutatakse islami kalendris tähistust anno Hegirae (hidzra aasta) ehk AH. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammad Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile - araabia riik, mida valitsevad kaliifid. Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit (loodi 632 ja kaotati 3. märtsil 1924). See on olnud aga ka ühe siiitide sekti (Fatimiidide) valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif.
Emiir valitsesid erinevaid piirkondi, piirkondade asevalitsejad Araabia kalifaat oli suur, seal elas palju rahvaid ja alguses sekkusid araablased alistatud rahvaste olukorda küllalt vähe ning nendel rahvastel, keda peeti raamaturahvasteks (kristlased, sest neil on piibel + juudid, sest neil on vana testament + iraani aladel levinud zarathustra õpetuse pooldajad), lubati isegi oma traditsioone ja usutunnistust järgida. Kõik alistatud rahvad pidid hakkama maksma maksu Araabia kalifaadile, aga sellest maksust olid moslemid vabastatud ja see oli ka üheks põhjuseks, miks allutatud alade elanikud pöördusid islamiusku. Ja kui inimesed olid islamiusus, siis nad said Araabia kalifaadis teha ka karjääri, sest ametnikeks seal mittemoslemid ei saanud. Sellel laial territooriumil (Pürenee poolsaared kuni Indiani) hakkas ühendavaks teguriks muutuma islamiusk ja teine ühendav tegur oli araabia keel, sest see võeti üle varasemate kohanike elanike poolt.
annaabi.ee 
