kultuuritraditsioonide väärtustamine. Põhikooli riiklik õppekava jätkab seda tähtsat teemat, kirjeldades, et "Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele." Ma tahaks kommenteerida järgmist punkti Riiklikus õppekavas: "Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma 1 tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis." See sihiseade kõlab väga uhkelt ja paljulubavalt, kuid elu kogemused näitavad seda, et see punkt paljudel noorukitel jääb
inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Spekulatiivse filosoofia alusel tuleb iga rahvast käsitada kui igavese idee omapärast kehastust. Igal rahval on täita oma ülesanne, sest ta on inimsuse mõtte üheks eriliseks ja asendamatuks väljenduseks. Fröbeli arvates rahvakasvataja saab ehtselt ja tõeliselt toimida rahvakasvatuse heaks, kui ta endas kannab selle rahva kõiksust, kellele ta tahab kasvatada, ja kui ta seda tervenisti eeldab, kuigi ainult idudes ja kalduvustes, oma kasvandikus ja õpilases. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgseemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. Ent otsustavaks asjaoluks jääb seejuures ikkagi, et tee ehtsele inimkonna kasvatusele viib ainult üle rahvusliku olemuse arendamise. Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Selle idee mitmepalgelisus on
HOIAK Inimene töötleb infot neljal tasandil: 1. tunded 2. hoiakud 3. teadmised 4. väärtused Tunnete tasandil ei ole inimest mõjutada väga keeruline. Hoiak on natuke püsivam nähtus nt eelarvamus. eriti keeruline on mõjutada siis, kui mõjustatav tajub, et teda tahetakse mõjutada. Teadmiste tasandil on enam vähem lihtne mõjutada Väärtuste tasandil on inimest kõige raskem mõjutada. Hoiak hinnanguline suhtumie, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvustes käituda mingil kindlal moel. On suhtelisel püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel kas siis soodsalt või ebasoodsalt konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. Kujuneb aja jooksul,väljendub isiklik arvamus. Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millegisse positiivselt või negatiivselt. Hoiak ,,politseinuku" suhtes ,,Ment"? Hoiaku uuringud Peamine hoiaku uuringute meetod:Likert'i skaala PEETER.EKI
Näiteks võiks osaleda mingites ühingutes, minna trenni või spordiklubisse. 13. Sotsiaalpsühholoogia- motivatsioon Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Lk. 126! 14. Sotsiaalpsühholoogia- hoiakud Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvustes käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud ilmnevad kõigis meie suhtumistes. Hoiakud on püsivad, nad ei muutu juhuslikult. Nad on õpitud, mitte sünnipärased ning hoiakud mõjutavad käitumist. Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel: · Kognitiivsel infol põhinevad- Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. On isiklikud arusaamad, mille oleme ise selgeks saanud ja need püsivad hästi meeles ja on selged
ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (4) Põhikool kindlustab põhiliste väärtushoiakute kujunemise. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (4) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
rahva ajalugu 4. teleoloogiline jumalatõestus(valgustusaeg) Maailm meie ees kui teatud kord ,,kosmos" aga igal korral peal olema korrastaja, selleks peab olema Jmal. Valg. ajal esines deiism, seal võrreldi Ju kellavärgi meistrina. Vastu darwinism, mis hakkas seletama, et kord tuleb läbi loodusliku valik 5. moraalne jumalatõestus(skolastikud, Kant) Inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne. Krikiu suhtumine: Ro-kat: jumal on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuigi mitte täiuslikult Evangeelsed: jutõestused vaid tunnetuse tume helk 10. PILET 1. Anselm Canterburyst
psühholoogilisi ressursse ja kalduvusi. Seal on aga ka teine, dünaamilisem kogum isikuomadusi, mis samuti mõjutavad psühholoogilise tegutsemise ja kasvu kulgu ja iseloomu. Need omadused jagavad üht tunnusjoont, mis kuulub bioökoloogilise paradigma esimesse määratlevasse omadusse; nimelt peegeldavad nad kontseptsiooni inimorganismist kui aktiivsest toimijast oma keskkonnas ja keskkonnal .See aktiivne orientatsioon ilmneb tugevates korralduslikes kalduvustes käivitada ja hoogustada vastastikuse mõjutuse protsesse organismi ning tema keskkonnas olevate isikute, objektide ja sümbolite üksikute tunnusjoonte vahel. Ma viitan sellistele selektiivsustele korralduslikele orientatsioonidele keskkonna suhtes arenguliselt õhutatavad tunnusjooned. Nagu ma olen teisal dokumenteerinud( Bronfenbrenner, 1993 a; Bronfenbrenner ja Ceci 1994) on sellised 7
töökoht (kõrge sissetulek) ja sotsiaalseid hüvesid (haridus ning meditsiin), võib arvata, et riik ongi põhimõtteliselt konku- rentsivõimeline. Kas elu riigis on hea või halb (kas riik on konkurentsivõimeline või mitte), selgub enamasti võrdluses. Juba keskaegne kirikuisa Aquino Thomas väitis, et paradiisi sattunud kaunishinge- dele võimaldatakse vaade põrgusse. Teda ei maksa kahtlustada sadistlikes kalduvustes. Hea 59 inimesetundjana mõistis ta, et paradiisiasukaid tuleb vastandada põrguasukatega, anda neile võrdlusvõimalus. Paljude majandusteadlaste arvates peegeldab riigi konkurentsivõime lihtsalt riigi võimet tagada oma kodanikele (võrreldes teiste maade kodanikega) praegu ja tulevikus kõrge elatustase. Maailma majandusfoorumil 1998 defineeriti terminit “riigi konkurentsivõime” lihtsalt riigi majanduse võimena teha kiireid ja püsivaid edusamme elatustasemes.
annaabi.ee 
