1.ülesanne Arvuta kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal Lõigud (SD): 1-2: 94.12m 2-1: 94.020m 2-3: 412.01m 3-2: 412.12m Lahendus: Lõik 1-2; 2-1 94.12+ 94.020 =94.07 m 2 Lõik 2-3; 3-2 412.01+412.12 =412.065 m 2 Vastus: Esimese kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal on 94.07 m ning teisel 412.065m. 2.ülesanne Arvuta lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi Lahendus: Lõigu 1-2 kaldenurk (ν)=-2°30“ HD= SD*cos ν=94.12*cos(-2°30“)=94.06m Vastus: Lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi on 94.06m. 3.ülesanne Arvuta lõigu 2-3 horisontaalprojektsioon kõrguskasvu järgi Lahendus: Lõigu 2-3 kõrguskasv (dh): 11.8 m HD=√ SD 2−dh2=√ 412.012−11.8 2 =411.87m
Juhendaja Lähteandmed: Lõigud (SD): 0-1 91m; 1-2 111m; 2-3 112m; 3-4 127m; 4-5 272m; Joont 0-6 on mõõdetud 2 korda: 0-6(a) 1911,12m; 0-6(b) 1191,72 Lõikude kaldenurgad (v): 0-1 -2,5°; 1-2 -4,6°; 2-3 5,3° Lõikude kõrguskasvud (dh): 3-4 -3,7m; 4-5 15,8m; 5-6 23,1m Ülesanne: Arvuta joone 0-6 horisontaalprojektsioon (HD) 1) Arvuta lõigu 0-6 aritmeetiline keskmine. 2) Arvuta lõigu 5-6 kaldjoone pikkus. 3) Aruvta lõikude 0-1 kuni 2-3 horisontaalprojektsioon kaldenurkade järgi. 4) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 horisontaalprojektsioon kõrguskasvude järgi. 5) Arvuta lõigule 0-6 horisontaalprojektsioon Kontrolliks arvuta horisontaalprojektsioonid ka joonte kaldest tingitud parandi järgi. 6) Arvuta lõikude 0-1 kuni 2-3 joone kaldest tingitud parand (dSD) v ja SD järgi. 7) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 joone kaldest tingitud parandi (dSD) dh ja SD järgi.
5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) N ? Arvutusvalemid: horisontaalprojektsioon IS di cos vi ( valem 1.1) või S di2 hi2 (valem 1.2) 1 IIS di di (valem 1.3) di kaldjoone pikkus, ∆h kõrguskasv ja v maapinna kaldenurk hi2 kalde parand kui on antud maapinna kalle di ( valem 1.4) i- lõigu number 2d i absoluutne viga d d1 d 2 (valem 1.5) 1 1 suhteline viga (valem 1.6) N d keskm d 1.1 Lõikude pikkused (vaata tabel 1.1) d1= 59-0= 59m
maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust
Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse (19) 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused - Survetugevus Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse kindlaks betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus
järjekorras nagu tiitellehel. Näide: Öpik, E. 2005. Meie kosmiline saatus. Tartu: ILMAMAA. Pealkirja järgi (rohkem kui kolm autorit): Pealkiri: alapealkiri. Aasta./Autorid või koostaja, toimetaja. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus ● Kasutatakse ka, kui autoreid ei ole märgitud (teatmeteosed, kogumikud), kui autoriks on asutus või organisatsioon. ● Autorid (koostajad, toimetajad) näidatakse kaldjoone järel, kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Näide: Kadunud aarete atlas: Iidsed taasavastatud imed kogu maailmast. 2009./J. Levy. Tallinn: VARRAK 2.7.2 Artikli kirje Ajakirja-, ajalehe-, kogumiku-, konverentsi- jne artikli kirje koosneb kahest osast: 1. andmetest artikli kohta (autor, pealkiri) ja 2. andmetest väljaande (allika) kohta, kus artikkel on avaldatud. 12
5 D k mõõdetud joone kompareerimisparand 5l k lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga
kasutada erinevaid soojust juhtivaid materjale, näiteks vedelat soodiumi. Sellised materjalid on aga kallid, põhjustavad korrosiooni ja võivad ka keskkonnale ohtlikuks osutuda. (Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg 22.03.2013) 1.6. Loodete energia Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete kõrgus küündib 15 meetrini. (Vaher, 2010, lk 80) Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome lahes on looded kõigest 4–5 sentimeetri suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. 1.7. Hüdroenergia
horisontaaldiameetri punktide kiiruste jaotuse. Selleks tuleb tõmmata sirgjoon (kaldsirge) kiirusvektori v K otspunktist ketta 3 keskpunkti O3, seda sirget jätkame ka veel teisele poole punkti O3. Nüüd on 7 lihtne tõmmata punktide6 A, B ja D kiirusvektorid kõik nende v1 kiirusvektorid peavad olema paralleelsed vektoriga v K ja lõppema täpselt äsjatõmmatud kaldjoone peal. 1 vC 5 5 C vD = vK = vK 53
Dk mõõdetud joone kompareerimisparand lk lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4
hulgast (l) ja pikisurvejõust (cp): Valem alahindab kandevõimet elemendi toelähedases piirkonnas. Seda arvestades võib vähendada toelähedases piirkonnas mõjuvat arvutuslikku põikjõudu. Teguriga vähendamata põikjõud VEd peaks siiski alati rahuldama tingimust VEd VRd,max Kus VRd,max = 0,5bwdfcd Põikjõukandevõime kontroll valemi järgi ei ole vajalik lõigetes, mis asuvad toele lähemal, kui toe siseservast lähtuva 45°-se kaldjoone ja elastse elemendi pikitelje lõikumiskoht. 49. Arvutusliku põikarmatuuriga elemendi tugevuskontrolli tingimused (p 6.3.3.1). Põikarmatuuriga elementide põikjõukandevõime avaldiste tuletamisel lähtutakse sõrestikskeemist. Survevarraste kaldenurga piirsuurused ribis on määratud tingimusega 1 cot 2,5. Betooni kandevõimele vastav piirpõikjõud VRd,max Rangide kandevõimele vastav piirpõikjõud VRd,s Kaldse põikarmatuuriga elemendi põikjõukandevõime, toe pk kandevõime 50
d ja projekt kalle iA. Kõigepealt arvutatakse lõpppunkti kõrgus HA; HB=HA+iAB*d. Punktid A, B märgitakse välja nagu eelmises ülesandes. Kalle IAB võib olla ka negatiivne. Nivelliir seatakse üles ühte otsapunkti nt. A niimoodi, et üks tõstekruvidest nr.1 oleks joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h vaia kohal ja tõstekruvi nr.1 abil kallutatakse instrumenti niikaua kuni saadakse lugem kaldjoone teise otsapunkti asetatud latilt instrumendi kõrgusega h. Selle tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Seejärel lüüakse joonele AB vahepealseid punkte nii palju, kui töö tegemiseks on vaja, igas punktis lüüakse vaia nii kaua maasse kuni lugem vaiale asetetud latilt võrdub h'ga. Suurte kallete asemel kasutatakse nivelliiri asemel teodoliiti. 3. HORISONTAALSE JA KALDVÄLJAKU MÄRKIMINE
keskme kohal ( cp MPa-tes, NEd > 0 survel). Ac Muutva laiusega ristlõikel maksimaalne peapinge ei pruugi esineda raskustelje, vaid mingi muu telje kohal. Sellisel juhul tuleks paindekandevõime miinimumväärtuse leidmiseks arvu- tada VRd,c ristlõike erinevate telgede kohal. Põikjõukandevõime arvutus valemi (6.4) järgi ei ole vajalik lõigetes, mis asuvad toele lähemal kui toe siseservast lähtuva 45 -se kaldjoone ja elastse elemendi pikitelje lõikumiskoht. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 89 6.2.3 Arvutuslikku põikarmatuuri vajavad elemendid 6.2.3.1 Põikjõukandevõime kontrollimine Põikarmatuuriga elementide põikjõukandevõime avaldiste tuletamisel lähtutakse sõrestikskee- mist (joonis 6.7). Survevarraste kaldenurga piirsuurused ribis on määratud tingimusega 1 cot 2,5
annaabi.ee 
