-keelde. Keeluajad ja -kohad on välja toodud Kalapüügieeskirjas. Eripiiranguid on kalapüügiks kehtestatud piiriveekogudel, looduskaitsealadel ja ohustatud kalaliikide kaitseks nende levialadel. Kalapüügil tuleb arvestada kõigi püügikeeluaegade ja -aladega. Teavet saab nende kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee Kutselise kalapüügi puhul on vajalik kalapüügiluba, harrastuspüügil annab püügiõiguse püügi eest tasumine või kalastuskaart. Tasuta võib lubatud ajal ja kohas kala püüda ühe lihtkäsiõngega. Püügiõiguse eest saab harrastuskalamees tasuda mobiiliga või elektroonselt www.pilet.ee kaudu. Kalastuskaart võimaldab harrastuskalastajal püüda ühe nakkevõrgu, kuni 100 konksust koosneva õngejada, kuuritsa ja liiviga. Väikesaarte harrastuskaluritele on lubatud kolm korda suurem püüniste hulk. Seisevpüünised ja nende jadad peavad olema nõuetekohaselt tähistatud ja märgistatud.
kui üks lihtkäsiõng; 2) harpuunipüss ja harpuun; 3) haakeõng; 4) nakkevõrk; 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada; 6) kuurits; 7) liiv; 8) vähinatt ja vähimõrd. 5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument; 2) kalastuskaart käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel. 111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu
Saabuvale inspektorile ei ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? §11. Harrastuspüük (3) Harrastuspüügivahendid on: 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada; (5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument; 2) kalastuskaart MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? §11. Harrastuspüük (11) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni § 20. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid (1)Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud: 2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel; MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? § 20
Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur. II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige
keskkonnateenistus ei ole kohustatud igale soovijale vastavat luba väljastama, kuna maakonniti kehtivad kutselise kalapüügi vahenditele piirarvud, aga niisugune õngejada on määratletud just kutselise kalapüügi vahendina. Huvikalastaja peab omandama harrastusliku kalapüügi õiguse, kui tema püügivahendid ei piirdu ühe lihtkäsiõngega. Praktikas näeb see välja nii, et keskkonnateenistusets või kalastusklubist ostetakse kalastuskaart. Kalastuskaart peab kalapüügil kaasas olema ning see tuleb nõudmise korral esitada keskkonnainspektorile. /Õngitsemine lk. 20/ 2.1 Lubatud õngpüünised Lubatud õngpüünised on: · lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 5
omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Eriotstarbelinekalapüük Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Kalastuskaart n elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja sellele märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaart antakse isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal) vahendusel või vahetult Keskkonnaametile esitatud asjakohase taotluse alusel. Kalapüügiluba Seadused kordamiseks:
aruande heakskiitmiseni. · Keskkonnalubade väljastamist menetlevad Keskkonnaministeerium, maakonna keskkonnateenistused ning teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimased piirduvad enamjaolt kalapüügi ja maa-ainese kaevandamise lubadega · Avalik protsess · Elektrooniline keskkonnalubade infosüsteem-Keskkonnateabe Keskus Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba? · Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) · Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks
aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puudega isikud. Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist. Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1% harrastuskalastajate koguarvust. 4 www.pilet.ee
Möödunud sajandi 20.30. aastate majanduskriis ning praegune majanduslik ja ökoloogiline olukord näitavad, et mitmetel aladel on mõistlik juhtimine vajalik 2. Keskkonnaload ja Eesti sadamad Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Keskkonnaluba saamine on vajalik Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba)
annaabi.ee 
