ning vaid mõned parmu liigid ründavad hoonetes ning hämaruses. (Luig 2006) Peale tavaliste parmude, leidub selles sugukonnas veel ka kibunaid (Chrysops), kes võivad väga palju valu tekitada just oma tiibade ja ereroheliste silmadega, ning sõgelased (Chrysozona), väga tavalised parmud, kelle välimusest saab esile tuua hallikirjud tiivad, keda ka tuntakse "lätlase" nime all. (Vikipeedia 2015) Parmud on enamasti inimesele kahjulikud kuid parme võib kasutada näiteks kalastuses. Parme püütakse selleks käega või liblikavõrguga. Konks pannakse sisse valmiku rinnalt ja lükatakse välja kõhult. Vastseid pannakse konksule samamoodi nagu kärbsetõuke. Kala võtab hästi. (Kalapeedia 2015) Kokkuvõte Parmud on väga tüütud putukad ning tekitavad suvel tihtipeale suuri ebamugavusi kuid tegelikult teevad seda emased parmud ainult selleks, et saada paremini järglasi. Niiet järgmine kord kui
Vanadest tööstusharudest on tähtsad laevaehitus ja remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad, põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis. 1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. Teenindusmajandus Reisides on soovitatav kasutada rendiautot, kuna busid kõikjal ei sõida või sõidavad mööda väga pikka ringi, samas on auto rent suhteliselt kallis. Liiklus on vasakpoolne. Talvekuudel on 5 paljud bussiliinid suletud. Hästi sobib ringiliikumiseks jalgratas. Peamiseks veondusliigiks on autotransport.
Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida üha uusi võimalusi kalale lisaväärtuse andmiseks, et vähendada toorkala hindadest
tähtsad laevaehitus ja remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad, põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis. Peamiseks veondusliigiks on autotransport.. Eksporditakse eriti tööstustooteid ja toiduaineid. 1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. 9 Peamised põllumajandussaadused Loomakasvatus - liha, meiereisaadused, veised, lambad, sead. Saagid - oder, suhkrupeet, kartul, nisu, kaer. Peamised kaevandussaadused: kips, tsink, plii Peamised toodetavad kaubad: farmaatsiatooted ja kemikaalid; elektrimasinad;
tabeleid ja graafikuid. Islandi majandus 1 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 131-132 Island on 313 000 (andmed aastast 2008) elanikuga, 39 756 ruutkilomeetrine saar Põhja- Atlandis, mille pealinnaks on Reykjavik ning rahaühikuks on Islandi kroon. Tööjõulise elanikkonna hulka kuulub 180 000 kodanikku, kellest 70% töötavad teeninduses, 20% tööstuses ning 6% põllumajanduses või kalastuses. Riigi traditsiooniline meretööstus ja energiavarad on põhilised majanduse arengu ja kalatööstuse edendajad, moodustades ekspordist 37 %. Riigi teenindusharu hakkas kiirelt arenema 1990'ndatel aastatel ning eriti kiirelt edenes finantsteenindus. Aastal 1998 moodustas teenindus finants-, kindlustus- ja kinnisvarasektoris sisemajanduse kogutoodangust 17%, aastaks 2006 oli teeninduse panus kasvanud 26%-ni. 2 Islandi sotsiaalhoolekanne kulutab 22% SKT-st haridusele, haigekassale ning
· Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 79. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 80. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud?
· Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 77. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 78. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 79. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud?
· Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 79. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 80. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud?