tuule mõjul. Kile õhenemist põhjustavad ka see, kui osa naftast vajub põhja ja tekitab emulsiooni. Samuti osa naftast aurab ära ja selletõttu kile õheneb. Toimub ka looduslik isepuhastumine, mis kaotab nafta kilet. Siis, kui naftat satub suures koguses vette, siis võib tekkida lause looduskatastroof. Naftareostuse mõjud Naftareostuse mõju linnustikule Naftareostuse mõju loomastikule Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftareostuse mõju linnustikule Rikub lindude toitumist Õli muudab sulestiku veekindlust Nafta kahjustab linnu sisselundeid Lind sureb mõne minuti või päevaga (õlikatkust) Naftareostuse mõju loomastikule Nafta kahjustab loomade silmi ja hingamisteid Nafta keemia talletub rasvades => kahju sigimisperioodil ja karva vahetusperioodil Nafta kahjustab kogu toiduahelad Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftakile veepeal neelab päikese valgust
· + energiavajadus sunnib kasutama · + korras tehnoloogiaga ja ohutuse tagamisega keskkonnasõbralik · - radioaktiivsuse jäätmed · - avariioht (26.aprill 1986 Tsernobõli TEJ avarii Ukrainas) Soojuselektrijaamad: Eesti SEJ, Balti SEJ, Iru SEJ, Ahtme SEJ, Kohtla-Järve SEJ. Hüdroelektrijaamad: Linnamäe HEJ, Leevi HEJ, Kunda HEJ Tuulepargid: Virtsu TP, Pakri TP, Sõru sadama TP, Viru-Nigula TP Tuulepargi mõju: *lindudele; *kalastikule; *ehitusmüra; *töömüra; *kaabli magnetväli. On vaja läbi viia põhjalik uuring ja hinnata nende mõju lindudele, kaladele, inimestele. Eesti impordib Venemaalt naftat ja maagaasi (torude kaudu). Poolast ja Ukrainast aga kivisütt.
kalade sigimise perioodil, just kalamarjale. · Kui kala jõuab maimu ikka või on veel vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt väiksem. Sissejuhatus · Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg. · Mõju kalapüügile võib seisneda selles, et süvendustöödel tekitatav müra võib täiskavanud kalad antud piirkonnast eemale ajada. Mõjud alternatiivide kaupa 0- Alternatiiv: · Mõjud kalastikule ja kalapüügile ei muutu. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Antud juhul tehakse süvendamist ja kaadamist kalakolemute lähipiirkonnas. · Negatiivsed mõjud kevadisel kudemisajal. · Negatiivne mõju seoses kaadamisega on nende alternatiivide puhul suurem, kui alternatiivide III ja IV puhul, kuna uputatav pind on märksa suurem. · Kokkuvõttes on negatiivne mõju kalastikule väheoluline, kui töid ei tehta kevadel kudemise ajal.
pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba Üle kümne aasta olid kestnud vaidlused selle üle, kas omanik saab Sindi paisul hakata hüdroenergiat tootma või mitte. Nüüd ütles Keskkonnaamet esimest korda välja, et elektrit paisul toota ei saa, sest hüdroenergia tootmine võib vaatamata kalapääsude rajamisele siiski kalastikule negatiivselt mõjuda. 22.September: Nõmmel tähistati autovaba päeva Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames peeti Euroopa autovaba päeva kogupereüritusena Nõmmel Jaama tänaval. Üleeuroopalist autovaba päeva on korraldatud juba 2000. aastast. 23.September: Uus tee pandi prügistajate kartuses kinni Viiratsi valda riigimetsa majandamise tarvis rajatud avar tee on ilma loata kasutamiseks keelatud, see tuleneb inimeste kultuuritusest.
Võhandu jõe taimestik on väga liigirikas. Kuigi siin kasvab tavalisi vee-ja kaldataimede liike on need väga olulised nii vee-loomastikule ja kalastikule, maismaa loomadele kui ka lindudele. Taimed pakuvad kaitset Pilt 3. Pilliroog pargis vaenlaste eest, pakuvad lindudele võimalust pesitseda ja osalevad ka toiduahelas. Enamikes kohtades on jõe põhi suhteliselt viljakas, seda näitab erinevate liikide Pilt 5. Vaade Võhandu jõele Võru sillalt rohkus
........................................................................................................... 5 Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)......................................................................6 Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)............................................................. 6 Elustik .................................................................................................................................. 7 Vanajõgede tähtsus kalastikule........................................................................................ 7 Muutused Emajõe kalastikus............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 10
lubatud näiteks 5-10 dB kõrgemad müratasemed kui tööstuse (sh tuulikute) puhul. [8] Üldjuhul ei paigutata tuulegeneraatoreid elamutele lähemale kui 300 meetrit. Sellise kauguse juures on heli 43db. Siia võib tuua võrdluseks, et konditsioneer teeb müra keskmiselt 50db ja külmkapp 40db. Juba 500 meetri kaugusel langeb müratase alla 38db. Kuna enamustes paikades on taustamüra 40-45db, siis ei oleks tuulegeneraatorit 500 meetri kaugusel enam kuulda. [9] Mõju kalastikule Tänapäeva teadmiste järgi on avamere tuuleparkide kõige olulisem mõju kalastikule - müra. Teisele kohale võiks asetada elektromagnetväljad. Mõlemat mõju on paraku väga keerukas selgitada, vaja on käitumiskatseid. Praegu pole isegi veel täpselt selge, millised on mõnede kalaliikide kuulmismehhanismid – rääkimata siis sellest, kas ja kuidas müra nende käitumist mõjutab ja elutegevust häirib. Võrdluseks võiks tuua tõsiasja, et enamik linde ja imetajaid elab
võimalik saada ka toetust looduskaitsetööks. Ramsari onventsiooniga liitunud riigid peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud märgalade osas, mis vastavad oma ükoloogiliste või hüdroloogiliste väärtuste tõttu rahvusvahelise tähtsusega märgalade kriteeriumile. Ramsari märgalade nimekirja kantakse alad, mis on esinduslikud või unikaalsed, väärtuslikud oma taimestiku või loomastiku poolest, olulised veelindudele või kalastikule. Iga riik kohustab kaitsma nii sellesse nimekirja võetud, kui ka teisi märgalasid nii kaitsealadena, kui ka planeerides looduskasutust sellisel viisil, mis soosib märgalade mõistlikku kasutamist. Kuna väga paljud märgalad maailmas on inimeste majanduslike huvide keskmes, siis on erilist rõhku hakatud pöörama just nende säästliku kasutamise võimalustele. Kui Ramsari konventsiooniga ühinenud riik tühistab kaitsereziimi või kitsendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade
ning põhja naastes on neid vähem, kudemisaeg on lühem ja ka kasv on väiksem. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Soojades Vahemere vetes tekib kaladel hapnikupuudus. Soojades vetes kiireneb kalade ainevahetus, selleks vajavad nad aga rohkem toitu ja hapnikku. Samas väheneb temperatuuri tõusuga vee hapnikusisaldus. Kalade hapnikuvajaduse tõustes ei suuda veekeskkond pakkuda neile piisavalt hapnikku. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kliimamuutuste tagajärjed kalastikule on äärmiselt negatiivsed, kuna kliima muutumisega kaasneb mere soolsuse, happesuse ja kihistumise muutus. Selle tagajärjel võivad hävineda korallrahud, suureneda võõrliikide ja haiguste levik, olulisemate röövliikide kadumine ning sellega ka kogu toiduahela kokkuvarisemine. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Ookeanide happesuse muutus Ookeanid sisaldavad endas suurtes kogustes süsinikku, olles suuremad süsinukumahutid kui metsad
puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus
1996). Väga madala veeseisu ja karmi talve kokkulangemisel nagu 1995/1996, võib hapnikusisaldus Võrtsjärve vees langeda alla 1 mg/l (põhjalähedases vees võib O2 kohati täiesti puududa), mida peetakse kaladele, eriti kohale juba ohtlikuks. Siiski jäi enamus kalu sel talvel ellu. Angerjas on hapnikutingimuste suhtes väga vastupidav, aga vaatamata sellele hukkus 1995/1996 aasta talvel ligi 20 tonni angerjat järve madala lõuna- ja edelaosa järve peaaegu põhjani külmumise tõttu kalastikule saatuslikuks saada. Nii hukkus suhteliselt madala veetasemega 1987. aasta kevadtalvel ligi 50 t koha 2005.aasta teisel poolel hakkas veetase järves langema, sest 2005.aasta oli sademetevaene. Langus jätkus 2006.aastal, sest sademeid tuli 2006.aasta suvel ka väga vähe. 2006. aastal ilmus ajalehtedes jälle hulgaliselt artikleid Võrtsjärvest: "Eile voolas Emajõgi tasemel -8 sentimeetrit nullpunktist ehk 88 sentimeetrit madalamal
kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud: roostumine, randade mudastumine, järvelepääsu võimaluste vähenemine, vee kvaliteedi halvenemine jne. Võrtsjärve äärsed ettevõtjad on järve problemaatika kokku koondanud ja 12 tõdenud, et järve seisund on kokkuvõttes halb kõigile linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimesele. Ettevõtjad on leidnud, et Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks ei piisa ainuüksi ettevõtjate heast tahtest ega rahalistest võimalustest. Lahendamist vajavad mitmed üldisemad üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega probleemid. Ilma nendeta jääks puhkemajanduse areng Võrtsjärve ääres pikemas perspektiivis kiratsema ja hääbuks ka senine entusiastide tegevus.
Biomanipulatsioon Tõhus meetod. Võib kasutada Eeldab põhjalikke teadmisi veekogus kombineerituna teiste meetoditega. olevate toitumissuhete kohta. Saavutatud seisundi säilitamiseks nõuab korduvat rakendamist. Veetaseme tõstmine Loob soodsad tingimused kalastikule. Eeldab põhjalikke geoloogilisi ja Parandab oluliselt järve seisundit. hüdroloogilisi eeluuringuid. Veetaimestiku eemaldamine Hea meetod suure katvusega Eeldab põhjalikke uuringuid. Vajadus makrofüüdijärvede taastamiseks. rakendada lisaks teisi meetodeid, eelkõige veeatseme tõstmist.
liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995. aastast. Seire eesmärgiks on jätkuvalt hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju ning eelnevatel aastatel teostatud täite- ja süvendustööde järgset mõju põhjaloomastikule, taimestikule, kalastikule ja lähipiirkonna rannaprotsessidele. Seoses Saaremaa sadama ehitusega teostati Saaremaa sadama ehitusjärgset merekeskkonna ja linnustiku seiret. Seirete peamiseks eesmärgiks oli hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju keskkonnale Küdema lahes, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema lahe hoiuala. Eksperdid on järeldanud, et Saaremaa sadama mõju Küdema lahe linnustiku, loomastiku, taimestiku kooslustele ja rannaprotsessidele praktiliselt puudub. Tänu
annaabi.ee 
