1. Vähe kasutusalasid - puuduvad veel sobivad tehnoloogiad 2. Gaasi üle mere transportida tülikas ja ohtlik - gaas tuleb veeldada, hoida suure rõhu all ja külmas Maailma suurimad gaasivarud - Venemaa, Iraan ja Katar - varud moodustavad üle 50% maailma varudest Veel: USA, Kanada, Mehhiko Türkmenistan Suurimad tootjad: - USA - kasutab siseturul - Venemaa - ekspordib Tuuleenergeetika - Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid ja nende kasutamisega tekkivat õhu saastet kahvuhoonegaaside näol - Saab kasutada vaid seal, kus on piisavalt tugevat tuult - Tuulegeneraatoreid tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral - Suure tarbimisvajaduse korral peab neid ehitama palju - tuulepargid võtavad enda alla väga suuri maa-alasid - eriti avamere tuulepargid - Tuulegeneraatorid on suhteliselt kallid ja nende tööaeg on lühike
tootev tuulepark- Virtsu Tuulepark. Need kolm tuulikut suutsid aastas rahuldada umbes 500 majapidamise elektrivajadused. Tuuleenergia plussiks eestis on see, et eestis on palju ranniku alasi ja saari, kus on vaja elektrit, kuid mitte nii suurtes kogustes, et elektri liinide sinna vedamine ennast ära tasuks. Eestis on tuuleenergial üheks miinuseks nõrk ja kõikuva tugevusega tuul. Tuuleenergia vastased ütlevad, et tuule vaibumise töttu on tuuleenergeetika arendamine perspektiivitu. See oleks nii siis, kui võttes jääb tuul alati väiketegijaks, moodustades maksimaalselt 10% riigi energia vajadusest. Kasutatud materjal: http://www.energia.ee/index.php?id=120 http://www.tuuleenergia.ee/uploads/File/PM_kiri.doc
Saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine Suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni Mõned näited Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW (2011.) Narva elektrijaamad kasutavad osaliselt biokütust Eramute soojustusprogramm Joonis 3: Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. Allikas: Probleemid? Üleminek avatud elektriturule Kõrged taastuvenergia tasud Tuuleenergeetika areng LNG terminal (Soome, Läti, Leedu või Paldiski-Muuga-Sillamäe?) Estlink2 merekaabel Soomega Kasutatud materjalid "Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020", Riigikogu http:// www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf (26.11.2012) "Eesti energiapoliitika arenes koos ELi energiapakettidega". Einari Kisel, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler. http://web-static.vm.ee/static/failid/000/AR2009_Einari_Kisel.pdf (26.11.2012)
installeerimises. · Suurimad tuulikute paigaldajad aastal 2009 olid USA, Hispaania ja Hiina, kelle kasv oli tervelt 127,5%. WWEA statistika Eesti kohta · Maailma koondtabelis paiknes eesti 2008. aasta andmete põhjal 37. kohal, sest Eesti tuulikute poolt toodetava energia koguvõimsus oli sel hetkel 58,1 MW · 2008. aasta Eesti kasvuprotsent oli 76,1%, seega lisati 25,1 MW eest tuulikuid Energiatootmine naaberriikides Tuuleenergeetika Eestis: tuulepotentsiaal · Pikk rannikujoon: intensiivne tsüklonaalne tegevus · Palju saari, Peipsi järve äärne ala · Keskm. tuulekiirus 4...5 m/s · Kõige tuulisem kuu detsember (saartel 7 m/s) Perspektiivsed paigad tuuleparkideks Eestis tegutsevad tuulefarmid Pakri tuulepark 18,4 MW Viru-Nigula tuulepark 24 MW Virtsu I tuulepark 1,2 MW Virtsu II tuulepark 6,9 MW Probleemid
Takistuse tõttu in õhuvool turbulentne. Turbulents koormab liigselt tuuliku mehaanilisi osasid ja tuulik vajab rohkem hooldust. Püstitamise loa saamine võib olla keeruline (naabrite lähedus-müra jne). Väiketuulikute mõju Müra ebatõenäoline,et kaugemale kui 50 m on väiketuulike müra kuulda Peegeldused- Enamasti labad kaetud peegeldamisvastase kattega Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark Eesti tuuleenergia statistika 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest. 2011
kasutamise suurenemisele Eestis (Lahtvee 2003). Tuulikute ja tuuleparkidega seonduv on Eestis uudne nii tuulikute püstipanijatele kui ka elanikele, kelle kodude lähedusse neid püstitada tahetakse. Seetõttu ongi mõlemail vähe sellealaseid teadmisi ja kogemusi. Nii kujunevad konfliktid, eksiarvamused ja arusaamatused küllalt kergesti. Teadmatus ja hirm tundmatu ees on üks peamisi põhjusi, miks inimesed kiidavad tuuleenergeetika heaks ja sageli peavad tuulikut lausa keskkonnahoidliku tootmise sümboliks, kuid samas ei soovi neid energiat tootvaid tuulikuid oma naabruses asuvale lagendikule. Keskkonnasäästlik tuulepark on keerukam rajatis kui enamik tehaseid. Peale tuuliku parimate tehniliste lahenduste tuleb väga hästi ja mitmekülgselt tunda loodust. Pole mõtet ehitada tuulikut sinna, kus on vähe tuult ja samas tuleb jälgida, milline vaade avaneb
tuulikuid, siis meil ei ole selle vastu midagi. Paraku elu näitab, et alla 100-meetrised pole majanduslikult tasuvad ja neid ei ehitata," sõnas Andres Lainoja. Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud
kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena. Energialiigid, mis ei ole otseselt seotud päikeseenergiaga:
puuraugust seda välja ei pumpa. Vesinikku on tunduvalt keerulisem käsitseda kui teisi gaasilisi kütuseid, nagu metaan ja propaan. Õhuga segunenud vesinik on äärmiselt plahvatusohtlik. Energiaallikad Taastuvenergiad 1) Tuuleenergia: Inimkond on kasutanud tuuleenergiat juba oma eksisteerimise algusest saadik. Arvestades kõiki energiavajadusi, siis tuul moodustaks vaid 3% lahendusest. Tuuleenergeetika sektori hooletu ja jätkusuutmatu tööstusliku arengu tõttu on praeguseks ära lagastatud juba nii mõnedki imekaunid loodusmaastikud. Energiaallikad Taastuvenergiad 2) Lainete ja loodete energia: Tõusu ja mõõna rakendamine võimaldaks meil Muutke teksti laade tarvitada Maa, Kuu ja kogu päikesesüsteemi Teine tase gravitatsioonilist energiat. Kuid isegi kõige
kahjulik mõju inimeste tervisele; käitamise ajal ei kasutata vett; kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. [4] Tuuleturbiinid ei saasta õhku ega eralda kasvuhoonegaase, nagu seda teevad elektrijaamad, mis kasutavad fossiilseid kütuseid – kivisütt, maagaasi või põlevkivi. [5] Tuuleenergia on kodumaine energia. Eesti riigi tuulevarud on külluslikud. Perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s, on Eestis võrdlemisi palju. [5] Tuuleenergeetika tugineb tuule taastuvenergial, mis ei saa otsa. Tuul on tegelikult päikeseenergia tüüp, mida põhjustab atmosfääri ebaühtlane soojendamine Päikese poolt, Maa pöörlemine ja Maakera pinna korrapäratus. [5] Tuuleenergia on tänapäeval üks odavamaid taastuvenergia liike. Oma eluea jooksul toodab üks tuulegeneraator umbes 80 korda rohkem energiat kui kulub tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. [5] Tuuleenergia sobib energia tootmiseks ka kohalikul tasandil, nt saartel. [5] 3
tuumajaamades toodetud energiaga. Tuuleenergia, nagu ka merelainete ja tõusu-mõõna energia kõige olulisemaks tunnuseks on aga asjaolu, et nimetatud energialiigid ei muuda Maa energiabilanssi. Tõsiasi, et Maa energiabilansi muutumine toob kaasa palju inimesele ebasoovitavaid ilminguid, ei vaja tänapäeval enam tõestamist. Tuuleelektri vastased aga ütlevad, et kuna tuule vaibumise puhuks vajatakse pidevalt regulaatorit ehk varuvõimsusi, on tuuleenergeetika arendamine perspektiivitu. See on nii juhul, kui tuulenergia moodustaks riigi elektritoodangust märkimisväärse osa. Reaalselt võttes jääb tuul ka parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes kuni 10 % ühe maa energiavajadusest. Riigikogu on võtnud vastu Energiaseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse. Seadus sätestab, et turgu valitsev energiatootja peab võrguga ühendatud taastuvenergia tootjatelt ostma energiat hinnaga, mis moodustab 90 % kodutarbija
1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2
kallis Kulukas rajada tuumaenergia jaama Optimaalne tuulekiirus 20 m/s Suurimad naftatootjad: Poola kivi- ja pruunsüsi, leidub seal rohkelt o Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Hiina, Kiiresti kasvav haru Portug Tuuleenergeetika India o Eriti Hiinas (surprise-surprise) ja ka al Maagaas Eestis Isalnd Geotermaal- ja hüdroenergia,
osakaaluni primaarenergia lõpptarbimises. Kuna Eesti jõgede hüdoenergeetika potentsiaal on suures osas juba rakendatud ning päikesepaneelide tehnoloogia on hetkel veel liiga kallis, et see Eesti kliimas ära tasuks, siis sisuliseks ainukeseks võimaluseks Eestis suures mahus rohelise energia tootmist arendada on läbi tuuleparkide rajamise. (MKM. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Tuuleenergeetika arendamine on aga küllaltki kallis ning pika tasuvusea tõttu erainvestoritele riskantne. Riik on astunud olulisi samme, et ettevõtjaid antud valdkonnas toetada. Buumi ajal lisati elektrihinnale taastuvenergia tasu, mille eesmärgiks on toetada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise reziimil elektrienergia tootmist Eestis. Lisaks lihtsustati seadusandlust, et ka väiksematel tuuleparkidel oleks võimalik oma energiat põhivõrgu kaudu edastada. Avatud
mõjutaval määral. 19. Energeetika mõju keskkonnale · Seni lahendamata probleemiks on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine · Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. 20. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale · Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. · Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest. Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused. · Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast
hüdro-tuha-ärastuse liigvee puhastamine Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. Pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse programm näeb ette saastekoormuse olulist vähendamist primaarenergia proportsioonide muutumise ja energia kokkuhoiu arvel. 20.Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest. Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused.
• Koostootmisjaamad • Tuulepargid • Salvestusvõimalused, smart-grid • Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal) • Tuumajaam • Soojusenergeetika (kohalik kütus) • Mootorikütused Rohevõrgustik ja merealad • Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad • Roheline taristu • Merealad • Tuuleenergeetika merealadel • Elektrikaablid ja gaasitorud • Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega) • Riigikaitse seisukohalt olulised alad Maakonnaplaneering- Maakonnaplaneeringu koostamine annab omavalitsustele koostöös maavalitsustega võimaluse läbi mõelda, kas see, mida soovitakse, on piirkondlike eeldusi arvestades reaalne. Maakonnaplaneeringu eesmärgid on: 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku
· diktüoneemaargilliit, on väga madala kütteväärtusega ja ei sobi põletamiseks. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Lisaks põlevkivile on Eestis veel suhteliselt suured turbavarud. Taastuvate energiaallikate osas on eelkõige tänu kõrgele metsasusele tähtsamal kohal biokütused. Suhteliselt head tuuletingimused on võimaldanud tuuleenergeetika kiiret arengut. 1.3 Energiasektori keskkonnamõjud SO2 heitmed, NOx heitmed, Tahked osakesed, kokku 82 184 t kokku 17 045 t kokku 18 941 t
annaabi.ee 
