Venemaa rahvustoit Kapsasupp (kapsas võib olla värske või hapu), pudrud, külm supp kaljaga, pliinid ja pelmeenid, sült, erinevad pirukad ja kali Esimene roog külm suupiste ja supp Teine roog liha või kala lisanditega Kolmas roog jook, näiteks : tee, kompott, morss või kissell Rahvale meeldib kõige rohkem supp, pliinid ja pelmeenid Rahvustoite süüakse jõuludel, vastlapäeval ja ülestõusmispühadel Soome rahvustoit Karjalanpaisti (sealiha, porgandi ja sibula roog) ja kalakukko (kilu ja sealiha roog taignas) Eelroog salatid ja kala Pearoog kartulid ja liha Soomlaste eriline toit on kalakukko, mida ühelgi teisel riigil ei ole Rahvustoite süüakse tavaliselt jõuludel Kasahstani rahvustoit Beshparmak (kartul ja liha sibulaga), sorpa (porgandi ja liha supp leemes), kuyrdak (liha roog), ploff ja talkan (puder) Eelroog Talkan Pearoog Beshparmak Kõige erilisem toit on Kuyrdak, mida ühelgi teisel riigil ei ole Kõige rohkem eelistatakse Ploffi ja Beshparmaki
(eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit. Karjala pirukas ehk karjalanpiirakka (riisi või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog . Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki. .
veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas. Soome köök on saanud mõjutusi mandrilt, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soomlane hindab tervislikkust: joob rasvata piima, sööb soolata salatit ja isukalt kala. Soome lauakombed elavad üle murrangulist muutuste aega. Ajaleht Helsingin Sanomat otsis muutuste ilminguid soomlaste viimase 25 aasta igapäevaelust. Muu hulgas selgus, et söömisest ja kokandusest on kujunenud aina suurema hulga inimeste harrastus. Nn magusamaksu kaotamine 1998. aastal ning alkoholiaktsiisi alandamine aastal 2004
Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis). Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika- plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid.
Soome karge põhjamaine ilu on inspireerinud paljusid kunstnikke, sh heliloojat Jan Sibeliust ja arhitekt Alvar Aaltot. Soomest on pärit ka mitmed kuulsad sportlased, sealhulgas vormel 1 piloodid Mika Häkkinen ja Kimi Räikkönen. Soome köök on saanud mõjutusi Mandri-Euroopast, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031).
Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad
· Soolane ja magus Karjala pirukat tehakse nii, et õhukeseks rullitud rukkitaigna sisse pannakse täidiseks riisiputru. Pirukas "kortsutatakse" servadest käepäraseks lootsikuks ja torgatakse ahju. Umbes samamoodi valmistatakse ka uusimat nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen'i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalakukko on savopärane (Ida-Soome) hõrgutis. Algupäraseid kalakukko'sid saab osta Kuopio turult, kuid täiesti söödavaid variante küpsetatakse mujalgi Soomes. Kalakukko on rukkitaignakooriku sisse pandud kala. Kalakukko valmib traditsiooniliselt kiviahjus ja õigesti tehtuna küpseb see aeglaselt, 57 tundi. Parim kalakukko on ahjusoe, ent maitsev on see ka külmalt. Põhiliselt kasutatakse kalakukko täidisena rääbist, kuid sobivad ka väikesed ahvenad ja miks mitte muudki maitsvad kalaliigid
Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduseks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge.Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud llihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad
ja astelpaju). Nii joogina kui ka toiduvalmistamisel kasutatakse piima ja muid piimatooteid. 18. sajandil leidis soomlaste toidulauale tee kartul, tõrjudes kõrvale naeri.[11] Maitseainetest on põhiliselt kasutatud soola, levinud on ka till, aedpetersell, sibulapealsed ja köömned. Harva tarvitatakse ka küüslauku ja sinepit. Traditsioonilised Soome road on riisi või kartulitäidisega karjala pirukas (karjalanpiirakka), taignas küpsetatud kala ja seapekk (kalakukko) ja juustupätsike (leipäjuusto) murakamoosiga. Rootsi köök Rootsi köögis ilmnevad piirkondlikud eripärad. Riigi põhjaosas on traditsiooniline põhjapõdra- ja muude jahiulukite liha, mõju on avaldanud saami kultuur; seevastu Lõuna-Rootsi toidulaual on tähtsam roll värsketel juurviljadel. Rootsi on olnud avatud välismõjudele alates Prantsuse köögist 17. ja 18. sajandil kuni viimastel aastakümnetel sisserändajate mõjul populaarsust kogunud pitsa, falafeli ja kebabini. [12]
kohvikud, kunstnike ja arhitektide stuudiod, kinod, muuseumid ja näitusesaalid. Tampere saab uhkustada ka sellega, et neil on ainuke väljaspool Venemaad asuv Lenini muuseum. Kuopio Kuopio on Ida-Soome suurim linn. Siin saab tundma õppida kohalikku kultuuripärandit ning näha suurepärast vaimulikku kunsti Soome Õigeusumuuseumis ja Iisalmi karjala õigeusukultuuri keskuses. Kuopio on hästi tuntud oma suure ja vilka turuplatsi järgi, kus müüakse 'kalakukko' pirukat (kala ja peekon rukkileiva sees) ja praetud rääbiseid. Puijo mäel asuvast vaatetornist ja restoranist näeb ümbritsevat loodust eriti hästi. (16) Suusakeskused Soome suusakeskuste Liitu kuulub 101 suusakeskust. Mäesuusanõlvad on olemas peaaegu igas Soome linnas. Suusapuhkuseks sobivad siiski suuremad keskused, kus laiem nõlvade valik ja ka majutusvõimalused kohapeal
annaabi.ee 
