Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kalade äratundmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
carassius, lota, roomajate, äratundmine, salmo, esox, flesus, clupea, vulgarisEesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike,
Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris) Harivesilik (Triturus cristatus) Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo/Epidalea calamita) Rohekärnkonn (Bufo/Epidalea viridis)
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen karikseenelised austri
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis
suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn Rana temporaria L. 8. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano 10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas 11.Veekonn Rana esculenta L
Klass: Pteraspidomorphi I selts: SUTILISED, PTEROMYZONTIFORMES 1. sugukond: Silmlased, Petromyzonidae 1. Merisutt, Petromyzon marinus L. 2. Jõesilm, Lampetra fluviatilis (L.) 3. Ojasilm, Lampetra planeri (Bloch) Ülemklass: LÕUGSUUSED, GNATHOSTOMATA Klass: Kiiruimsed, Actinopterygii II selts: TUURALISED, ACIPENSERIFORMES 1. sugukond: Tuurlased, Acipenseridae 1. Tuur, Acipenser sturio L. III selts: HEERINGALISED, CLUPEIFORMES 2. sugukond: Heeringlased, Clupeidae 2. Räim, Clupea harengus membras L. 3. Kilu, Sprattus sprattus balticus (Schneider) 4. Vinträim, Alosa fallax (Lacépéde) 3. sugukond: Ansoovislased, Engraulidae 5. Ansoovis, Engraulis engrasicholus (L.) IV selts: LÕHELISED, SALMONIFORMES 4. sugukond: Lõhilased, Salmonidae 6. Lõhi, Salmo salar L. 7. Meriforell, Salmo trutta trutta L. 7a. Jõeforell, Salmo trutta trutta morpha fario L. 8. Vikerforell, Oncorhynchus mykiss (Walbaum) 9. Rääbis, Coregonus albula (L.) 10. Peled, Coregonus peled (Gmelin)
Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes veekogu suurt pindala. Kahepaiksete ja roomajate uuringuid Vagula järve piirkonnas Keskkonnaameti Põlva- Valga- Võru regiooni andmetel pole tehtud. Nahkhiirteliikidest on Vagula järve kaldal registreeritud kolm liiki, kelleks on veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja parginahkhiir (Pipistrellus nathusii). (Masing, 2004). Vagula järv on neile liikidele tähtsaks toitumisalaks. Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja koprale
Kõrgest veeseisust tingitud kiirenenud vool puhastab jõesängi põhja sinna madalvee ajal kogunenud mudasetetest ja surnud makrofüütide jäänustest ning parandab jõe gaasireziimi. Suure Emajõe vanajõgedest on määratud 20 vetikaperekonda ja liiki. Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.;
N. lendkonn Sgk mudakonlased – N. mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased – N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. EESTI KAHEPAIKSED kõik on kaitse all I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik, Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik, Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn, Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn, Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn, Bufo viridis Laurenti 6. Juttselg-kärnkonn, e. kõre Bufo calamita Laurenti 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn, Rana temporaria L. 8. Rabakonn, Rana arvalis L. 9. Tiigikonn, Rana lessonae 10. Järvekonn, Rana ridibunda Pallas 11. Veekonn, Rana esculenta
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS...........
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
annaabi.ee 
