Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Giuseppe Verdi · Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Risotto · Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto. Colosseum · Asub Roomas. · See mahutas kunagi umbes 50 000 inimest. · See on 48 meetri kõrgune. Lõpp · Koostasid: Endo Kask ja Ermo Karpov
Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal vallutati Palermo. 1130 aasatal Roger II ühendab Kalaabria ja Apuulia ning teeb Palermost pealinna. Amalfi vallutamine toimus 1137 ning kaks aasata hiljem 1139 toimus Napoli ja Gaeta vallutamine. 1186 aastal võttab Heinrich VI endale naiseks Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi. Normannide riigid rajab sõjameestest ülemkiht, kes on lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. 8. ja 9. saj. Juutide ning friiside kaubandus tõrjub välja viikingite
Teine peatükk : Italian History in a Nutshell(Itaalia ajalugu kokkuvõtvalt). Kui minna tagasi piisavalt kaugele, siis kõikide maade ajalood algavad hõimudest. Itaalia ajalugu algas tegelikult umbes 1000 aastat tagasi. Inimesed tulid siia kodu rajama kõikjalt vahemereäärest. Kreeklased Itaalias. Kreeklaste tsivilisatsioonil oli tugev jalgealune Põhja- Itaalias. Sealhulgas tervenisti Kalaabria ja suur osa Sitsiiliast, Pugliast, Basilicatast ja Campaniast. See oli asutatud kaheksandal sajandil eKr. Roomat ei ehitatud päevaga. Rooma alustas oma pikka marssi maailma Etruskide linna valitsemisega. 509 a.eKr. kuulutasid roomlased end vabariigiks. Järgmiste sajandite jooksul vallutas Rooma Etruria, tungis sisse rikaste kreeklaste kontrolli all olevatele aladele põhjas ning võitis kartaagolasid mitmetes lahingutes, mis on ajalukku märgitud Puunja sõdadena
keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria (Calabria) pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto. Suurbritannia saar on suurim Briti saartest. Suurbritannia on kuningriik mis asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Seal räägitakse inglise keelt. Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin ehk Inglise kanal ja selle kitsam idaosa Calais' väin Doveri väin
Kokkuleppe järgi sai Rollo maa lääniks ja võttis selle eest üle riigi kaitsekohustused. Pärast ristiusu vastu võtmist aastal 912 saab temast frangi kuninga hertsog ja vasall ning tema läänist hertsogkond. Lõuna-Itaalia 1059 a. tunnistasid normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks ning tegid lõpu bütsantslaste võimule Lõuna-Itaalias, samuti ka araablaste võimule Sitsiilias Roger II ühendas Sitsiilia Kalaabria ja Apuuliaga ning tegi Palermost pealinna. 1186 a. abiellub Heinrich VI Roger II tütre ja pärijanna Constanciaga ning saab päranduseks normannide riigi. Inglismaa Viikingiaeg Inglismaal algas 793 aastal kui normannid rüüstasid Lindisfame'i kloostri 838 a.Wessexi kuningas Egberti valitsemisajal sagenesid viikingite kallaletungid. Kavakindlat Inglismaa vallutamist alustasid viikingid 866 aasta. Kõigepealt vallutati London ja Thamesi suudmes asuv Thaneti saar
Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. Suri 1266 Benevento lahingus, kui Anjou Carlo vallutas paavsti toetusel Sitsiilia.
Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias Normannid on viikingite järeltulijad. 1050 tungisid normannid Lõuna- Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11. sajandi keskel, kestis enamiku 12. sajandist ja tõi kaasa palju lahinguid ning paljud sõltumatud mängijad vallutasid omale territooriume. Alles hiljem ühendati need Sitsiilia kuningriigiks. Erinevalt normannide Inglismaa vallutusest (1066), mis leidis aset mõne aasta jooksul pärast ühte otsustavat lahingut, oli Lõuna-Itaalia vallutamine aastakümnete ja paljude
Nende omavaheline võitlus mõjutas kohalike poliitiliste juhtide valimist. Itaalia linnriigid. Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias. u 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12 saj. algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga Melfi konstitutsioon 1231 Sitsiilia kuningas ja S-R keiser Friedrich II koondas kokku Sitsiilias kehtivad seadused loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja otsesed ning kaudsed maksud Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Friedrich II pojapoeg. Nõustus saama paavsti vasalliks. 1258 Manfred kukutas ta Sitsiilia troonilt. 1268 üritas ta Sitsiilialt Anjou Carlolt tagasi vallutada, vangistati ja hukati
kirjutatud keisripere tähtpäevad. 3. Eleegiad. ,,Kurvad laulud" alagab Rooma viimasest ööst.; ,,Kirjad Musta mere äärest" kohalikust loodusest, palub sõpradel eestkostet Augustuse ees, et Roomasse tagasi pöörduda. 1.3. Vergiliuse looming põhijoontes Publius Vergilius Maro (70-19) on kahtlemata rooma kirjanduse tuntuim nimi. Epitaaf, mille Vergilius enne surma olevat oma haua jaoks dikteerinud, võtab lakooniliselt kokku tema elu ja teosed: Mantua sünnitas mind ja Kalaabria tappis, ma puhkan Parthenopes ja mu laul - väejuhid, karjamaa, põld. Mantua on Põhja-Itaalias, kust Vergilius pärines, ta suri Kreekareisilt haigena tagasi pöördudes Lõuna- Itaalia Kalaabria maakonna linnas Brundisiumis ning maeti Parthenopes, mis oli Napoli muistne nimi. Piltlikult öeldes oli Vergiliuse esimene teos "Bucolica" (e "Karjaselaulud") pühendatud karjamaale. See koosnes kümnest nn valitud luuletusest (siit ka tema teine nimetus "Ekloogid"), mis paljuski jäljendasid
mille välist külge mööda teda sageli nähti üles ronivat nagu sisalikku, kes mööda järsku müüri üles roomab, polnud tema jaoks midagi peadpööritavat, hirmuäratavat ega vapustavat. Nähes, kuidas nad ta käte all nii vagusad on, nii hõlpsad ülesronimiseks, võis arvata, et ta on nad taltsaks teinud. Ronides, hüpates ja kareldes hiiglakatedraali kuristikkude kohal, muutus 8 1 ta ise ahviks või kaljukitseks, meenutades Kalaabria lapsi, kes enne kõndima minekut juba ujuvad ja juba üsna tillukestena merega mängivad. Muide, kiriku järele ei kujunenud mitte üksnes ta keha, vaid ka ta vaim. Milline oli siis Quasimodo hing? Millise laadi ta oli omandanud, mis vormi võtnud selles suletud kestas, selle metsiku eluviisi juures? Seda oleks raske määratleda. Quasimodo oli sündinud küürakas, ühesilmaline, lombakas. Suure vaeva ja suure kannatusega oli Claude Frollo teda siiski kõnelema õpetanud
annaabi.ee 
