Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi
võõrkeeles on inglise keel ÕPPETÖÖ ... Toimub viipekeeles ja eesti keeles: teadmisi seletab õpetaja viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE
seadme kasutamiseks ja õppimiseks. Selle seadme seadistamine on aga väga raske, kui teenuse osutaja ei räägi perega sama keelt. Siis tuleb kasutada tõlkide abi ja teha koostööd mõne kolleegiga, kes valdab kliendi emakeelt või dominantkeelt, milles nad suhtlevad kodus. Kui võrrelda juurdepääsu teenusele, siis on autismispektri häiretega noortel olnud teenuseid saada raske, olenemata tema kakskeelsusest. Vahe on rohkem selles, et autismispektri häiret diagnoositakse kakskeelsel lapsel keskmiselt 50 kuu vanuselt. Tavaliselt ühe koduse keelega lastel on diagnoosimise aeg juba 1 – 3 a vahel, ehk siis saab neid ka spetsialist toetada varem kui kakskeelseid. Kindlasti mõjutab teenusele jõudmist ka tervishoiuteenuste kättesaadavus, vanemate haridus ja teadlikus, inglise keele oskuse puudumine, sotsiaalmajanduslik staatus, pereliikmete teadmatus puudest, vähene teenuste propageerimine ja negatiivne ühiskonna suhtumine ning häbimärgistamise hirm
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile
Domineeriv keel on see keel, mida inimene teatud perioodil kõige rohkem kasutab, mis keeles mõtleb ja millest und näeb. Kakskeelne ei pruugi olla hea tõlkija, kui ta kasutab oma keeli eri valdkondades. Võõrkeelena koolitunnis õpitud keel on lihtne tõlkida. Kakskeelne inimene võib tegutseda kas üks- või kakskeelsena (in mono- or bilingual mode). See sõltub vestluses osalejatest, situatsioonist ja eesmärgist. Kakskeelsel inimesel ka ükskeelses mudelis töötades on ikkagi mõlemad keeled „töös“, kui ta tegutseb ükskeelsena. Inimene õpib teisi keeli blokeerima, aga nad on siiski alati olemas. Kakskeelne võib, kuid ei pruugi olla kahekultuuriline. Mõned kakskeelsed väidavad, et eri keeli kõneldes on neil erinevad isiksuseomadused. Kakskeelses vestluses toimub koodivahetus (üks keel vahetatakse teise vastu) ja laenamine (ühe keele elemendi kasutamine teise osana)
Eriti võib selline olukord tekkida erinevatest kultuuridest pärit inimeste suhtlemisel. Järgnevalt kujuneb kõneloomeprotsessis ütluse aluseks oleva situatsiooni skeem, st täpsustub teate sisu: milliseid semantilisi seoseid-suhteid tahame oma teates edasi anda (nt tähistada mingit sündmust, selle toimumise kohta). Edasi aga tuleb valida grammatilised konstruktsioonid, sõnatähendused, millega eelnimetatud suhteid väljendada. See on koht, kus kakskeelsel lapsel võivad tekkida raskused või kus tehakse sageli vigu (Hallap 2006: 41-42). Kahte keelt omandava lapse kõne hindamine on keerulisem ja subjektiivsem kui ükskeelse lapse oma. Lapse kõnet tuleks hinnata tugevamas keeles, ideaaljuhul mõlemas keeles. Kõnepuudega 4 on tegemist vaid juhul, kui mahajäämus keelelises arengus eakaaslastega võrreldes ilmneb mõlemas keeles
enda verbaalseks väljendamiseks. Muud keelt kõneleval lapsel võib tekkida ka madal enesehinnang, kuna ta ei suuda end väljendada. Väga raske on täielikult omandada keelelist etiketti ja stiilierinevusi. Suur probleem tekib muukelsete lastega töötamisel ka Õpetajal endal. Püüdes muukeelsele lapsele selgitada eesti keeles näiteks töö käiku, püüab õpetaja lõpuks teha seda lapse emakeeles, mida jälle tema ise ei valda. Siin tekib kakskeelsel lapsel uus probleem eesti keeles ei saa aru ja tuttav emakeel, mida ta ju ka alles õpib, ei ole samuti arusaadav. Keelelises arengus mahajäänud lapsi ohustavad õpiraskused ning sotsiaalsed- emotsionaalsed probleemid ning sellepärast on väga oluline laose keele varane teadlik arendamine. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata lastele, kellel on eelkoolieas probleem, kuigi erivajadust pole diagnoositud. Need lapsed vajavad preventatiivset tööd juba
Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi verbaalne suhtlemine, seega tuleb oluliselt tähelepanu pöörata ka klassis kasutatavale suhtlemiskeelele. Paljude vanemate arvates on loomulik, et lapsed saavad põhikoolis kakskeelse hariduse, kuna õppetöö on lapsekeskne. Kuid gümnaasiumi osapoolelt on nende arvamus teistsugune, kuna
annaabi.ee 
