Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kajastavast" - 9 õppematerjali

Inimõiguste piiramine
24
ppt

Inimõiguste piiramine

hulgas islamiterroristide lõks lääne õigusriigile. Üks eesmärk oli provotseerida õigusriike käituma viisil, mis neid endid diskrediteeriks. Rahvuslikus kriisiolukorras tekib suur kiusatus loobuda riigi vaenlaste puhul õigusriiklikest miinimumgarantiidest. Lauri Mälksoo, Eesti õigusteadlane CIA vastuargumendid • Barack Obama lasi 2009 keelustada “täiustatud ülekuulamisvõtted” • CIA: 2006 a seisuga sai USA poole al Quaidah struktuuri ja tegevust kajastavast teabest karmimaid ülekuulamistehnikaid kasutades • Waterboarding’ut kasutati vaid äärmisel juhul kolme terrorismis kahtlustava Khalid Sheikh Muhammad (KSM), Abu Zubaydah ja Abd al-Rahim al-Nashiri peal Kas oli kasu? • 9/11 korraldamise juhtfiguur KSM • Tema peal rakendati pärast vahistamist

Õigus → Õigus
7 allalaadimist
Kristlus
8
doc

Kristlus

Ta sattus vastuollu templi võimukandjatega , kes uskusid , et kõiki Jumala poolt Moosesele antud seadusi tuleb täita, enne kui Messias (tähendab Heebrea keeles ,,võitu, salvitu." Vanasti salviti kuningaid märgiks, et nad on Jumala poolt välja valitud.) saab tulla Jumala riiki maa peale tooma. Jeesus kõneles Jumala antud meelevallaga ja tema õpetus selle kohta, et tegelik suhe Jumalaga sõltub usust ja seda kajastavast elust oli neile täiesti vastuvõetamatu. Tema keeldumine allud ülempreestrile oli surmanuhtlusega karistatav solvang, mille eest ta anti riigi vaenlasena üle Rooma ametivõimudele. Jeesus leppis oma surmaga, ega öelnud ka surma palge ees lahti sellest, millesse ta uskus. Legend räägib, et merelind pelikan vihastas oma poegade peale ja tappis nad. Kuid kahetses oma tegu nii väga, et rebis nokaga oma rinda ning tema veri äratas pojad uuesti ellu

Filosoofia → Filosoofia
46 allalaadimist
Keskaeg - erinevad perioodid
4
doc

Keskaeg - erinevad perioodid

vabanemiseks. Maapiirkondadega võrreldes oli linn oluliselt multikultuursem ja liberaalsem ning sealne elanikkond liikuvam. Seega arenes linnades kiiresti kultuur ja haridus, kuid levisid ka sotsiaalsed pahed. Linlaste ellusuhtumine oli kasumlikkusele orienteeritud, st rikkust hinnati päritolust kõrgemaks. Linnaelu oli kirev kõikvõimalike pidustuste poolest. Kiriklikku algpära tähtpäevi võidi tähistada üsna ilmalikul moel. Omaette zanr kujunes linlaste eluolu kajastavast kirjandusest. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskajal tekkis uusi kristlikke ordusid, neist levinumad olid tsistertslased, frantsisklased ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused
30
doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

pannes tedis asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule või mitte. Süüteokooseisule vastava asjaolu mitteteadmise sätestab ka Kars prg 17 lg 1: " Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane toime tegu tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest." Üldistades võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel keskmisest

Õigus → Karistusõigus
206 allalaadimist
Karistusõigus
22
doc

Karistusõigus

tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane toime tegu tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest."29 28 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 72- 75 29 RT I 2001, 61,364, Üldistades võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane.30 Koosseisueksimuse olulisteks märksõnadeks on eksimus faktilistes asjaoludes ja isiku

Õigus → Õigusteadus
352 allalaadimist
Majanduse mõisted
38
docx

Majanduse mõisted

kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. *Investeerimistegevus on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute, ainelise ja ainetu põhivara ning muude rahalähenditeks mitteloetud investeeringute soetamise ja võõrandamisega. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktivapoolelt, põhivara kajastavast osast. Vastavalt rahvusvahelisele standardile IAS 7 võib rahakäibe aruandes investeerimistegevusena kajastada ka saadud dividende ja intresse, kui need pole kvalifitseeritud põhitegevuseks.

Majandus → Majandusõpetus
41 allalaadimist
Varade inventeerimise juhend
22
doc

Varade inventeerimise juhend

tehtud parendusi. Parendustega seotud kulutuste inventeerimisel võrreldakse põhiobjekti ja parenduste järelejäänud eluiga. Parenduste eluea lõpp ei tohiks üldjuhul ületada põhiobjekti eluea lõppu. Näiteks hoonel on vahetatud aknad. Parendusena arvele võetud akendele määratud eluiga ei tohiks ületada hoone järelejäänud eluiga, kuna aknad ei saa kesta kauem kui hoone ise. Juhul, kui hoonet on parendanud hoonet bilansis kajastavast asutusest erinev linna asutus (nt parendusi tegi amet, kuid hoone on bilansis hoonet valitsema volitatud hallataval asutusel), tuleb tagada, et hiljemalt inventuuride läbiviimise ajaks oleks parendused põhiobjektiga ühes bilansis. Linna varade kajastamisel tuleks võimalusel järgida põhimõtet, et ühe vara lahutamatud osad ei kajastuks erinevate linna asutuste bilansis (näiteks kinnistu puhul peaks hoone ja maa olema ühes bilansis). Kokkuvõtteks:

Majandus → Majandus
11 allalaadimist
Finatsraamatupidamine
46
doc

Finatsraamatupidamine

Tüüpilised äritegevuse rahavood on: + raha laekumine kaupade müügist, teenuste osutamisest; - tarnijatele kaupade ja teenuste eest tasumine - palkade maksmine - maksude maksmine - intresside, trahvide maksmine Investeerimistegevuseks loetakse põhivarade ja teiste investeeringute (väärtpaberite) ostu ja müüki, samuti teistele ettevõtetele antavate laenude väljamaksmist ja tagasilaekumisi. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktiva poolelt põhivara kajastavast osast, sest reeglina kaasnevad investeerimistegevusega suured muutused ettevõtte põhivarade koosseisus. Rahakäibe aruande see osa näitab, kuidas firma kasutab põhitegevusest saadud raha, investeerides seda põhivarasse ja väärtpaberitesse, samuti laekumisi investeeringute müügist. Tüüpilised investeerimistegevuse rahavood on: + materiaalse ja immateriaalse põhivara müük, kinnisvarainvesteeringute müük + teiste ettevõtete väärtpaberite müük

Majandus → Finantsraamatupidamine
858 allalaadimist
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

korrigeerida KrMS § 237 lg-st 5 lähtuvalt. Selle sätte kohaselt võib süüdistatav, erinevalt kõigist teistest menetlusosalistest, taotleda lühimenetluses kohtulikul uurimisel enese ülekuulamist KrMS §-st 293 - seega üldmenetlusele omasest süüdistatava kohtuliku ülekuulamise regulatsioonist - lähtuvalt. 12.1. Süüdistatava puhul on tegemist kohtumenetluse poolega ja alles seejärel ka isikulise tõendiallikaga. Seetõttu ei saagi KrMS § 233 lg-s 1 sisalduvast tõendamise eripära kajastavast fraasist, et lühimenetluses lahendatakse kriminaalasi ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, teha järeldust, milline on süüdistatava roll kohtulikul uurimisel lühimenetluses. 12.2. Süüdistataval on kriminaalmenetluses lisaks KrMS § 35 lg-s 2 otsesõnu sätestatud õigustele - õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja õigus võtta osa kohtulikust arutamisest - ka kõik KrMS §-s 34 loetletud kahtlustatava õigused.

Õigus → Kriminaalmenetlus
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun