võtta osa õppetööst ning sooritada eksameid ja arvestusi. 5. Praktikat korraldavad ja arvestavad õppejõud (praktika kuraatorid) on määratud igale õppekavale. Praktika kuraator on nõuandja, kes soovitab vajadusel praktikakohti ning selgitab ja täpsustab nõudeid praktikakohale ja tegevusalale. Õppekavas KATB02/09-KTO311P - Tööpraktika 4 EAP- Sirje Jaansoo IV 303. 6. Praktika arvestust võib taotleda kogu õpinguaja jooksul kuni lõputöö kaitsmiseni ja kogu õppekavas ettenähtud praktika mahu ulatuses korraga. Praktika arvestuse saamiseks esitab üliõpilane praktika kuraatorile vormikohase avalduse, vormikohased originaalallkirjadega tõendid praktikakohtadelt ja praktikaaruande. 7. Varasemaid õpitulemusi ja töökogemust hindab dekaani määratud õppekavakomisjoni liige (üldjuhul õppekava juht ehk hindaja). Kinnitab õppekavakomisjoni esimees. Taotleja esitab
Tänapäeva arusaam turismist ei olegi nii erinev vanavanaemade aegsestning õuesõppe pedagoogilisest vaatepunktist on oluline, et turistid ei otsinud eelkõige otseselt vaba ja metsikut loodust, vaid uut ja maalilist kultuurimaastikku. Idee, et loodus võib olla väärtuslik ja huvitav, kerkis suuremas ulatuses esile 20.sjandi algul. Turismi näol on tegemist paljulubava edasiminekuga, mis võib viia järjest suurema osa looduse säilitamise ja kaitsmiseni. Samas aga nõuab turism tihtipeale teatavat looduse ümbrkujundamist, et inimesi sinna meelitada. Inimese loodushuvi hakkab ärkama, loodusesse minek on tehtud inimestele lihtsamaks (matkarajad, rahvuspargid jmt). Mida rohkem inimesi loodusesse tuleb, seda rohkem on ka inimesi, keda see huvitama hakkab ja mida rohkem on huvilisi, seda tugevama avaliku seisukoha kindlustame looduskaitse ja rikkumise takistamise poolt
2. sissetung territooriumi piiride ületamine ja territooriumi valdaja häirimine v ka territooriumi ülevõtmine lühemaks v pikemaks ajaks. Nt: mänguväljakule tulevad joodikud ja ajavad lapsed minema 3. reostamine Neid vorme kirjeldab üksikasjalikult Am. Sotsioloog Erving Goffman ,,Relations in Public" 71 Tarad, hekid, sildid - KEE OUT (hoia eemale) Reaktsioonid võivad varieeruda mingile märgistusele osutamisest kuni territooriumi füüsilise kaitsmiseni, grupi kõnepruuk võib anada sissetungijale anda märki, et ta on antud territooriumil võõras ja mitteoodatud. Avalikul territooriumil nt.pargis reageeritakse sissetungile sageli lahkumisega. On uuritud erinavate märgistuste efektiivsust kaitse seisukohalt ja territooriumite suurust avalikul rannal - J. Edney kõige produktiivsem territoriaalsuse uurija. On tõmmatud paralleele ka dominantsusega, ka loomauuringutega on võrreldud, kus see seos on väga ilmne. Leitud nii pos kui
töökoormatuse mõjust objektile. Kogutud andmeid tuleb töödelda. Pärast esmast andmetöötlust võib selguda, et saadud tulemused ei ole küllalt usaldatavad või piisavad ning on vaja koguda täiendavaid andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine. Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify)
koosolekut toimuda. Haldur saab ise otsustada, kas jätkata tegevus, saab nim toimkonna liikmed. Keskne küs- kuidas tehakse otsused? Reeglina tehakse hääletamise teel, häälte arv vastab nõude suurusele. Kõik need koosolekud, mis on pärast nõuete kaitsmist- seal on kergem, aga kuidas tagada see esimesel ÜK enne nõuete kaitsmist, et lähtutakse õigetest nõuetest? Haödurile tuleb esitada nõue ja haldur peab kontrollima. § 82 lg 3- Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Kui esitavad hiljem, siis haldur ei pruugi jõuda dok-ga tutvuda, vu ei saa siis hääletada, kolme päeva reegel on halduri kaitseks, kui jõuab, siis ei ole keelatud, et saab osaleda. kui on nõuded esitatud, on haldur see, kes peab otsustama, milliseid
kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. HÄÄLTE ARVU MÄÄRAMINE Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, annab hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud. Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse
kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist. Jüri Orn Meeli Pandis 4 I. TÖÖ KAVANDAMINE Esimeseks ja väga oluliseks etapiks üliõpilase kasvatusteadusliku töö valmimisel on selle mõtteline kavandamine
• Põhjalik ülevaade kirjeldava tõlketeaduse algusest: Hermans 1999: 7-21. • Susam-Sarajeva (2009) käsitlus juhtumiuuringust laiemalt ning üldistamisvõimalustest juhtumiuuringu puhul. • Gideon Toury põhjalik käsitlus kirjeldavast tõlketeadusest (1995). • Williamsi ja Chestermani õpik (2002) tõlkealase uurimuse tegemisest. Annab täpseid juhiseid alates töö üldisest ülesehitusest kuni ajaplaneerimise ja töö kaitsmiseni, kuid ei kirjelda lähemalt kaasaegseid uurimismeetodeid ja teooriaid. • Anthony Pym (2011) tõlkija autorsusest, viidates sotsioloog Erving Goffmani autori definitsioonile. • Andrew Chestermani ülevaade (2006) tõlkimise sotsioloo- giast ja võimalikest uurimisraamistikest. • Kogumik Translator’s Agency (Kinnunen ja Koskinen 2010). Erinevad vaatenurgad tõlkija agentsusest.
annaabi.ee 
