Tiina Kase EV13 Riigikaitse alused 26.10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest .
Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks;
2005. aastast on toimunud nihe projektidele, mis suunatud kaitsereformide laiapõhjalisele toetamisele. Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut ja usaldust ning lihtsustada infovahetust. Eesti riigikaitse juhtimine Kaitseliit. Kaitseliidu põhiülesanneteks on: 1.Kasvatada läbi struktuuriüksuste ja igapäevase tegevuse Eesti elanikkonna kaitsetahet; 2. korraldada spetsialistiõpet vastavalt kindlaks määratud ülesannetele, tingimustele ja standarditele; 3. osaleda territoriaalkaitseüksuste loomises ja väljaõppes; 4. osaleda mobilisatsiooni ettevalmistamises; 5. abistada tsiviilametkondi loodusõnnetuse ja inimtegevuse tagajärjel aset leidnud katastroofide korral. Siseministeeriumi vastutusalas olevad sõjaväelised üksused. Piirivalve põhiülesanded on: 1
vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded 7 Rahuajal: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile tõsta valmisolekutaset alustada, kas osalist või täielikku mobilisatsiooni luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal:
poolel. Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe vanemate juhtidega, jälgis sõjanduse arengut kogu maailmas ja võttis aeg-ajalt avalikult sõna Eesti Kaitseväe arendamise küsimustes. Neist sõnavõttudest võib järeldada, et Laidoner oli väejuht täielikult oma aja nõuete tasemel. Kogu riigikaitse alusena rõhutas ta kõigepealt kaitsetahet. 1934 teostati tema juhtimisel sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust- püüti teha kaitsevõime suurendamiseks kõik, mida väikeriigi võimalused lubavad. 8 Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss Esimene detsember näitas, et Eesti riigikaitse struktuur on kohatu. Isevärki arusaamine demokraatiast, mis esines eeskätt sotsialistide juures, ei näinud
Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe vanemate juhtidega, jälgis sõjanduse arengut kogu maailmas ja võttis aeg-ajalt avalikult sõna Eesti Kaitseväe arendamise küsimustes. Neist sõnavõttudest võib järeldada, et Laidoner oli väejuht täielikult oma aja nõuete tasemel. Kogu riigikaitse alusena rõhutas ta kõigepealt kaitsetahet. 1934 teostati tema juhtimisel sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust- püüti teha kaitsevõime suurendamiseks kõik, mida väikeriigi võimalused lubavad. Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik
11 Luterlik kirik, baptistikirik, metodistikirik, rooma katoliku kirik, nelipühikirik, adventistide kirik, armeenia kirik, õigeusukiriku Konstantinoopoli patriarhile alluv pool ja Moskva Patriarhaadile alluv pool, ja vaatleja staatuses karismaatiline episkopaalkirik. Pataljonikaplani ülesanded, sisemäärustiku järgi: Tõsta ja hoida pataljoni isikkoosseisu moraali ja kaitsetahet (§127 lg 1) Moraal: klassikalise arusaama järgi õpetus käitumisest, ka: kombed. Elukombed. Sõjaväelises kontekstis on see mõiste juba tükk aega muutumise teel olnud, ja oleme püüdnud seda lahti kirjutada, niisiis: Sisemisest veendumusest lähtuv kõrgeltmotiveeritud hoiak, mis suunab inimest andma endast parima (siin: kodumaa kaitseks). See on see, mis peab kõrge olema, ja kui ei ole, siis tuleb tõsta.
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded Rahuajal · korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase · kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust · osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega · abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral 4 · valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile · tõsta valmisolekutaset · alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist · luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal
ettevalmistamises, käivitamises ja elluviimises. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused. Piirivalve on rahuajal Siseministeeriumi valitsemisalas olev organisatsioon, mis valvab ja kaitseb riigipiiri seaduses ettenähtud alustel ja korras. Mobilisatsiooni käigus viiakse kindlaksmääratud üksused üle kaitseväe ülemjuhataja alluvusse. 2.1. Maavägi 2.1.1. Rahuaja ülesanded: kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; juhtida rannakaitse ettevalmistamist; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada õigusaktidega sätestatud korras vastavalt korraldustele tsiviilvõimu organeid loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide korral. 2.1.2. Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe vanemate juhtidega, jälgis sõjanduse arengut kogu maailmas ja võttis aeg-ajalt avalikult sõna Eesti Kaitseväe arendamise küsimustes. Neist sõnavõttudest võib järeldada, et Laidoner oli väejuht täielikult oma aja nõuete tasemel. Kogu riigikaitse alusena rõhutas ta kõigepealt kaitsetahet. 1934 teostati tema juhtimisel sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust- püüti teha kaitsevõime suurendamiseks kõik, mida väikeriigi võimalused lubavad. Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss Esimene detsember näitas, et Eesti riigikaitse struktuur on kohatu. Isevärki arusaamine demokraatiast, mis esines eeskätt sotsialistide juures, ei näinud üldse ette ülemjuhataja ametikohta. Nii rikkus valitsus Laidoneri ametisse kutsudes tegelikult seadust
annaabi.ee 
