Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2
Lisaks saab Pärnus näha ka järgmisi vaatamisväärsusi Rannapark ja vallikäär Eliisabeti kirik ehitati aastal 1747, tänapäeval on sellest kujunenud soositud kontserdipaik, mille orel on üks parimaid Eestis. 5 Jekateriina kirik on Eesti stiilipuhtaim barokk-kirik, mis on mõjutanud apostliku õigeusu kirikuarhitektuuri kogu Baltikumis. Tallinna värav (tuntud ka kui Kuningavärav) on osa keskaegsetest kaitserajatistest. Kunagi märkis see kaunis barokne värav postitee algust, nüüdsel ajal juhatab see külastajad Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad
koosseisust, seega täiskoosseisulise diviisi kümnest tuhandest umbes 8000 meest. 25. juuli hommikul jätkus vaenlase jalaväe pealetung tankideta, see oli aga nõrk ja tõrjuti raskusteta. Auvere rünnak oli Narva sillapealse likvideerimise abilöök, millega taheti kogu rindelõigu väeüksused sisse piirata. Kuna Auvere juurest aga läbi ei pääsetud, alustati uut rünnakut 25. juuli õhtul Narva jõe poolt. Suurtükiväe rünnak hävitas suurema osa kaitserajatistest, mistõttu punaväelased jõudsid juba keskpäevaks Tallinn-Narva maanteeni. Siin panid üksikud Eesti üksused venelaste edasitungi ajutiselt seisma, võimaldades sakslastel Narvast edukalt taanduda. 26. juulil 1944 sisenes Punaarmee inimtühja ja täiesti ahelvaremeis Narva linna. Tulemus Kokku võisid Punaarmee kaotused küündida surnute ja haavatutega üle 10 000. Lisaks kaotati lahingus 29 tanki ja alla tulistati 17 lennukit. Sakslastel evakueeriti 298 haavatut ja langenuid
alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus). Taanlased jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati 7 linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav.
slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega. Umbes sellel ajal (98. aasal eKr) mainis esmakordselt slaavlasi veneetide nime all rooma ajaloolane Cornelius Tactius, kuid need andmed on väga ebatäpsed, sest ei tema ega ka teised ankiitautorid ei teadnud kas pidada neid germaanlasteks või sarmaatieks. Slaavlased lõid võimsa laevastiku. Nad sõitsid Bütsantsi aladele, murdsid läbi kaitserajatistest Doonaul, ületasid Balkani mäed ning vallutasid linnu, rüüstasid, võtsid inimesi orjusesse tekitades Bütsantsile suurt kahju. Umbes 5 sajandi pikkune võitlus Bütsantsiga lõppes sellega, et slaavlased asustasid Doonau piirkonna, suure osa Balkani poolsaarest ning peagi moodustasid slaavlased suure osa Bütsantsi elanikkonnast. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik Esimene venelaste riik, mis oli püsiv ja laius nüüdise Venemaa territooriumil oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik
kuulutanud Hitler väitis, et ta kaitseb neid Suurbritannia eest. Mõlemad riigid langevad kiirelt ja okupeeritakse. Rootsi on ainus, kes suudab neutraliteeti säilitada. Kummalise istumissõja lõpp saabub 10. mail 1940, kui Hitler alustab pealetungi Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile, mis on samuti neutraalsed riigid. Juba 12. maiks on kogu Prantsuse rinne kokku kukkunud. Prantsusmaa kaitserajatised olid otse vastu Saksamaad ja nii sai Hitler prantsuse kaitserajatistest kõrvale põigata. Tegelikult ei olnud Saksamaa sõjaliselt üle, pigem nõrgem, nad olid lihtsalt hästi ette valmistunud. 10. juunil astub Prantsusmaa vastu sõtta Itaalia. Nad olid enne skeptilised ja kahtlevad, aga kallaletungi teises faasis on nad kindlad. 14. juuniks on Saksa väed Pariisis. Vaherahu tehakse 24. juuniks 1940. Selles oli kirjas, et Saksamaa okupeerib Prantsusmaa põhja ja lääneosa, Kesk- Prantusmaad kontrollib Vichy valitsus, hallates umbes 1/3 Prantsusmaast
Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14
siiani leidnud kinnitust pärimus, et Edise linnuse juurest kulges salakäik Jõhvi kindluskiriku ja/või Järve kindluselamuni. Arheoloogilistele uuringutele järgnevad arhiivi omad ja neid aluseks võttes koostatakse restaureerimise kontseptsioon. Edasi valmib kompleksi väljaarendamise kava. Raua sõnul näeb ta linnusekompleksi ühendatud funktsioonina et see oleks turistidele ja külalistele põnev ning et seal asuksid ka eri ettevõtete kontorid. Praeguse Ida-Virumaa alal asunud kaitserajatistest üht olulisemat, Edise linnust, mainiti esmakordselt 1477. aastal ja oma senise tähtsuse kaotas ta pärast Liivi sõda (1558-1583). Nagu Pika jala torn Linnuse kohta on praeguseks teada, et tegu oli kindlustatud mõisaelamuga, millel olid tugevate müüridega 4korruseline kindlusetorn ja hoone, mis nurkapidi ühtis nimetatud torniga. Praeguseni on säilinud kindlusetorni vundament ja kuigipalju ka esimese korruse müüritisest.
kaubitsemiskeskusi. Rahvas asus elama mingisse kesksesse maakohta. Nende linnade tuumiku moodustasid suuremad, silmapaistvate hoonete kogumid halduse suurem tsentraliseerumine ja klasside kujunemine. Keskminose I astmel olid väikestel kõrgendikel paiknevatel paleedel veel omaenda kaitserajatised, kindlustatud eesõued, tugeva vundamendiga tornid, madalad müürid ja kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest maatasa, nende asemele ehitati uhked paleed, millel ei olnud enam kaitserajatiste iseloomu. Kreetal valitses rahu, puudus vajadus kindlustiste järele. Sellised paleed nt Knossos, Malia, Phaistos. Neil ehitistel juba Minose arhitektuuri põhijooned. Ehitised koondatud ümber siseõue, fassaadid hästitöödeldud kiviplokkidest, erinevad tasapinnad ja laod ühendatud treppidega. Paleed mitmekorruselised. Sisehoovist ida pool valitseja eluruumid, läänes laod, nende peal uhked saalid
annaabi.ee 
