· Pronks- ja terrakotakujud. Jumalad, kuningad, õukondlased, auväärsed esivanemad, mis olid algselt mõeldud altarite kaunistamiseks · Skulptuurid erinesid taaskord traditsioonilisest Aafrika kunstist GHANA · Asus Senegali ja Nigeru jõe vahel · Suured kullavarud · Kumbi- Saleh'-Lääne-Aafrika suurim linn. Koosnes tegelikuses 2 linnast, ühes elasid valitseja ja tema lähikondlased.Valitseja residents kujutas endast kindlustatud paleed koos kaitserajatistega. Teises linna osas elasid muslimitest kaupmehed, teadlased, vaimulikud. Kahe linna vahel tavaliste linnaelanike majad · Ehitati savist, puust ja pilliroost · Muhamedlaste linnas kiviehitised · Maju ümbritsewsid lopsakad aiad · Leitud on nt. Rausat käärid, noad jm tööriistad, naelad, relvad MALI · Mali ühendas Ghana maad enda omadega · Õitses, nagu Ghanagi, tänu kaubandusele · Islami vastuvõtmine tugevdas majandus- ja
Peeter I visiidid Eestisse Peeter I Vastseliinas 1697. aastal asus Peeter I Suure saatkonnaga teele Lääne-Euroopasse. Eesmärgiks õppida tundma sealseid kombeid ja valitsemistavasid, et ennast arendada ja seda enda riigi kasuks ära kasutada. Tema sihiks olid Holland ja Inglismaa. Venemaa ja Rootsi piirialal ületas ta just Vastseliina piirilinnuse juures. Peale seda suundus tsaar Riiga, kus ta tutvus kaitserajatistega, mis ei meeldinud rootslastele väga. Peeter I Narvas Kui 1700. Aasta sügisel Venemaa Rootsile sõja kuulutas, tungisid Peeter I väed otsejoones Narva alla. Ta lootsi Narvat kiiresti vallutada, aga see ei õnnestunud ja ta lahkus Eestist enne kui Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Eestisse jõudis. Peeter I Tartus ja Narvas Peeter I jõudis oma vägedega Tartu alla 1704. aasta mais. Ta käskis Tartut pommitada ja peale seda olid vaenlased sunnitud alistuma
Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid. 8) Linnade teke Eestis. Linnade valitsemine 1248 sai TLN linnaõigused. Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere) Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord. Kõrgeim võimuorgan- RAAD Seadusega tegelev- SÜNDIK 9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal
Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud Trepikoda põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud 10 (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi. Uue palee hävitushorisont on u aastas 1450 eKr., mil hävinesid ka Malia, Phaistos, Zakros, Gournia, Mochlos ja Palaikastro jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub
Linnamüür määras ära linna territooriumi. Linnamüüride tõttu olid majad ehitatud tihedasti üksteise kõrvale, kuna ruumi oli vähe. Euroopas on linnamüürid alates keskajast olnud pea eranditult kivist, samas on neid tehtud ka mullast, tellistest, puust jms. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma, siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega. Linnamüüri juurde võivad kuuluda tornid, väravatornid, vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne). Keskaegses Euroopas oli kaitsemüüride ehitamine privileeg, mida ei saanud kaugeltki kõik asulad. Keskaegseid linnu ümbritsesid sageli väljapoole linnamüüre jäävad eeslinnad, millel võisid olla oma, väiksemad müürid. Kaitsetuid eeslinnu põletasid piiramiste eel ja ajal sageli
Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. 5 Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi. Uue palee hävitushorisont on u aastas 1450 eKr., mil hävinesid ka Malia, Phaistos, Zakros, Gournia, Mochlos ja Palaikastro jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub lineaarkirja B tahvlitest, olid ahhaialased, kes peale seda
Oppidiumid mängivad olulist rolli sõdades roomlastega. Oppidiumite kaitserajatised olid väga tugevad. Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) Eesti eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik. Iga talu juures oli oma põld ja kalmepaik. Mäepealsed asulad - kaitserajatisteta künkapealsed asulad. Varased ringvallid: ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pühala) Madalate puust ja kivist kaitserajatistega. Meenutavad linnuseid. ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Eelviikingiaeg (600-800) Katastroofid 6. sajandil 536
Neid ründasid ka norralased(+ island, Gröönimaa, sotimaa, usa jne) , Rootsi viikingid rändasid itta. Kõige sõjakamad olid taani viikingid , kõige rahumeelsemad rootslased, kellel oli suurem huvi kaubanduse vastu. I olulisemaid linnu rootsi aladel on Birka, mis on olnud tähtsaks linnaks alates 10 saj, asub Kesk-Rootsi alal. 9-10 saj on ta juba oluline kaubanduskeskus. Kuna viikingid sõdisid ka omavahel oli Birka kaitstud kaitserajatistega. Laevadega sai läheneda sinna sadamasse vaid siis, kui oi teada kuidas täpselt sinna saab. Laevadele mahtus keskmiselt 30-60 meest, kiired , kasut sõudelaevadena ja tuulega liikusid nad ka. Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest, triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10
Uus riik viis oma pealinna Babüloni, selle järgi nimetatakse ka Mesopotaamia alade viimast võimast riiki Uus - Babülooniaks ( 7. - 6. saj. eKr. ), selle tuntuima valitseja Nebukadnetsar II nimega on aga seotud Babüloni linna tuntuimad ehitised. Vana Babülon oli tuntud kui üks iidse Mesopotaamia pealinnu, Nebukadnetsar II ajaks oli sellest sõdade tagajärjel jäänud alles ainult rusuhunnik, millele ehitati uus regulaarse tänavavõrgu ja suurejooneliste kaitserajatistega linn ( 2 - 3 kaitsemüüri, hüdroehitiste süsteem ), mille pindala oli 350 ha. Tihedalt hoonestatud, Mesopotaamia aladele tüüpiliste kitsaste tänavatega ( laius 1,5 - 2 m ) linna keskseteks punktideks olid 7 ha suurune kuninglik aed Esagila, mille tsentrumis paiknes Etemenaki tsikuraat ( Paabeli torn ), mitu kuningalossi, millest tähelepanuväärseimaks oli nn. Lõunapalee seitsme maailma ime hulka kuuluvate Semiramise rippaedadega ja pikad ning suhteliselt laiad
annaabi.ee 
