o Ehitised on roomapärast o Usk on hea ja kurja võitlus o Arhitektuur · Ehitatakse palju basiilikaid 3-löövilised Laes kasutatakse palju rist ja silindervõlve Lööve eraldavad üksteisest sambad e piilarid. · Ehitised on võimsad, paksude müüridega, massiivsed · Olulisim tunnus on ümarkaar · Portaal-ukseümbris, alati kaunistatud (kaunistus kaitseotstarbel), punast värvi Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi. Kompaniil-kellatorn - Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefidega ja skulptuuridega 2.) Cluny katedraal suurim kristlik pühakoda 11.saj · Saksamaa 1
oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Keskaja lõpul Eestis umbes 100 mõisa kivist linnustena. Kindlustatud mõisad ehk vasallilinnused: väikesed tornlinnused (Vao, Kiiu),) aga ka suuremad hoonekompleksid (Kalvi, Virtsu). Tornlinnustes esimene korrus laokorrus, teisel eluruumid, kolmas kaitseotstarbel. Mitmed keskaegsed kindlusmõisad on jäänud hilisemate mõisahoonete sisse fragmentidena. Mõisa peahoone on nn vanabalti planeeringuga ( 17. saj). Väikese poolkelpkatusega kivihoone keskel on mantelkorsten, selle ümber neli köetavat tuba ja otstes külmad kambrid.
reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud · 1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus PoolaRootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud. · Uurimislugu Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib lugeda Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autoriks on Ph. Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 18781879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks
Torn rajati ilmselt aastail 13111320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voetpärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja ehitati Loewenschede torn. Torn on 5-korruseline. Kuldjala torni kujunemises eristatakse mitut ehitusjärku. Olulisi ümberehitusi tehti 1370 1372, pärast1422. aastat ja arvatavasti 1610. aastatel, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 m. Ülemisi korruseid kasutati kaitseotstarbel ja alumisi laoruumidena. Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud. Torn on hästi säilinud ja seda kasutatakse noorteliikumise Kodulinn eestvedamisel näitusepaigana ja loenguruumidena. Köismäe torn on Tallinna linnamüüri torn. Linnamüüri lääneosas, Plate ja Loewenschede tornivahelises lõigus asuv hoburauakujulise põhiplaaniga torn rajati 1360
Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis. Keskaja kloostrid, loosid ja linnad ümbritseti kaitseotstarbel müüride, tornide ja väravaehitustega. Seega keskaja aiad enamasti suletud müüridega. Roosiaed heki või müüriga eraldatud aed, purskkaevude, jalgteede, lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid. 9.Hiina aiad. Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur. Aia loomisel lähtuti tavistlikust süüvimisest looduse olemusse ja konfutsianistlikus mõttes enesetäienduse võimalustest. Aed pidi pakkuma mägede rahu ja eraldatust
Sellise võimsa ja töömahuka rajatise eesmärk pidi oluliselt erinema tavalise kiviaia omast. Võimalik, et müüriga taheti tähtis kultuspaik eraldada muust maailmast, et sinna ei astuks kutsumata külalise jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem, seega tõenäoliselt muinasaegne müür juba lammutatud. Seniste uurimistulemuste põhjal jääb veel selgusetuks, kas müür rajati kaitseotstarbel või kultuslikel esemärkidel. Selle seletamiseks lisavad mõttelennule omakorda hoogu vanad kohanimed nagu "Paasiaia põld", "Püha mets" või kogu ümberkaudse kihelkonna nimetamine Püha kihelkonnaks.7 5Ibid. 6 6 Lennart Meri. Hõmevalgem. Tallinn 1984. Lk 82 7 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/uuringud.html 2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides
Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud. 1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus PoolaRootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait- kuivati, mis on säilinud. 7.00 Pooletunnine jalutuskäik läbi Viljandi vanalinna Jaani kiriku suunas. 7.30 Tutvumine Viljandi Jaani kirikuga Viljandi Jaani kiriku ajalugu ulatub frantsisklaste kloostrini 15. sajandi II poolel. Kooriruum on vanim, pikihoone ja torn hiljem juurde ehitatud. Liivi sõjas, kui klooster purustati, kannatas ka kirik
Torn rajati ilmselt aastail 13111320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voet pärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja ehitati Loewenschede torn. Torn on viiekorruseline. Kuldjala torni kujunemises eristatakse mitut ehitusjärku. Olulisi ümberehitusi tehti 13701372, pärast 1422. aastat ja arvatavasti 1610. aastatel, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 m. Ülemisi korruseid kasutati kaitseotstarbel ja alumisi laoruumidena. Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud. Torn on hästi säilinud, seda kasutatakse noorteliikumise Kodulinn eestvedamisel näitusepaigana ja loenguruumidena. Loewenschede torn Loewenschede torn ja Nunnadetagune torn, august 2006. Punaste katustega tornide vahelt paistab roheliselaiguline Oleviste kirikutorn. Loewenschede torn kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval
KEEMIASÕDA Olete äsja saanud teate, et maailmas on puhkenud keemiasõda. Selle tulemusena muutub võimatuks tsivilisatsiooni säilimine. Ekspertide arvates on keemiasõda inimorganismile hävitav, samuti saastub keskkond kogu maakeral. Keskkond taastub alles umbes 8 kuu pärast. Teie elu ei ole ohus. Töötate uurimislaboris, mille üks osa asub maa all. Sellel maaalusel laboril on ka teine otstarve: hädaolukorras saab seda kasutada kaitseotstarbel. Maaaluses laboris on kõik eluks vajalik kaheksaks kuuks olemas. Kaheksa kuu pärast võite uuesti maa alusest laborist lahkuda. Teie teada olete Te ainsad inimesed maakeral, kes peale keemiasõda ellu jäävad. Maaalusesse laborisse mahub peale Teie veel ainult viis inimest. Uksed ei sulgu enne, kui kõik kohad on täis. Maapealses laboris on antud hetkel erinevatel põhjustel veel kümme inimest. Nende kohta omate Te
annaabi.ee 
