on kolmandat isikut kaitsvad normid. Et saaksime rääkida juahtuse liikme vastutusest, peab kõigepealt olema kindlaks tehtud juriidilise isiku vastutus. Ehk juhatuse liige ei saa vastutada võlausaldajate ees ilma, et ühing ise vastutaks oma võlausaldajate ees. Põhjusliku seose küsimus peame hindama kolmanda isiku kui kannatanu varalist diferentsi. Võrrelda tuleb mõtteliselt olukorda, kus ta oleks õigeaegselt esitanud pankroti avalduse tegeliku olukorraga. Esimene juhtum kaitsenormi rikkumine § 1045 lg 1 p 7. Teine juhtum juhatuse liige on tahtlikult ja heade kommete vastaselt põhjustanud kahju, § 1045 lg 1 p 8. Kolmas juhtum tema poolne lepingueelsete kohustuste rikkumine culpa in contrahendo järgi. 10. Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis ulatuses pärija vastutab pärandaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest? Kui pärija ei nõua inventuuri, vastutab kohustuste eest kogu oma varaga
Isiklikke õigusi saab rikkuda nt A ja B elasid kõrvuti asuvatel kinnisasjade, B oli pannud oma kinnisasjale kaamera, mis oli suunat A kinnisasjale. Kaamera ei töötanud, kas oli õigusvastne ja kas A võis nõuda kaamera keeramist? Ka surnud isiku puhul saab isiklikke õigusi kaitsta (104-09). Isikuandmete kaitse seadusest võib tulla alternatiivse isiklike õiguste rikkumise kaitse, siis nõue § 1043, 1045 lg 1 p 7 + IKS norm, mida rikuti. 40. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest? Juhtum, kus kahju on tekitatud mingisuguse kaitsenormi rikkumisega, st rikkumine tuleneb p 7 ja kaitsenormi koosmõjust. Selle puhul on tarvis välja selgit vastava kaitsenormi kaitseulatus: kas vastav KN kaitseb just meie kannatanut, kas kohustas just nimelt kahju tekitajat, kas kaitseb kannatanut just sellise kahju eest nagu konkr juhul tekkis
Kui rakendada tingimusteta tagajärje ebaõigsuse teooriat, siis see toob kaasa väga laia vastutavate isikute ringi. Just tegevusetuse juhtudel ei piisa vaid põhjuslikust seosest tegevusetuse ja kahju vahel. Tegevusetusega on kahju põhjustamine õigusvastane üksnes siis, kui eksisteeris kohustus, mida kahju tekitaja rikkus. VÕSi järgi teo ebaõigsuse teooria väljendiks on § 1045 lg 1 p 7 (õigusvastasus juhul, kui on rikutud seadusest tulenevaid kaitsenorme). Olukord, kus kaitsenormi rikkumine on põhjustanud kannatanu omandi kahjustamine. Tagajärje ebaõigsuse teooria alusel on kahju tekitamine igal juhul õigusvastane, sest omandit on kahjustatud. Teo ebaõigsuse teooria puhul tuleb hinnata, kas kostja käitumine oli õigusvastane (kas kohustust rikuti). Tagajärje ebaõigsuse teooria puhul seda hinnangut vaja ei ole. Koos § 1045 lg 1 p 7-ga tuleb rakendada ka § 1045 lg 3. Kahju tekitamine ei ole
võimu kandja vastu välja astuda ja nõuda seaduse täitmist. PS § 19 igaühel on õ vabale eneseteostusele (puudutab nii tegevusi kui seisundit). Subj avalik õ annab võimaluse subj õ kohtulikuks kaitseks. PS § 15 lg 1. Subj av õ olemasoluks on vaja kindlaks teha kas on olemas õn, mis kohustab h-t teatud kindlaks kohustuseks ja kas on h-le pandud kohustus teenida isiku huve, kas õn peab isiku huve kaitsma? Kaitsenormi teooria (saksamaal) subj av õ on individuaalse õ kaitse materiaalne eeldus. N: kohtud ei võta menetlusse vaidlusi, kui pole konkreetset normi, mis annaks talle av võimu vastu õ. Õigustee obj õ elluviimiseks. Meil mõeldakse vastava kaitsen olemasolu, kuid seda tõlgendatakse ka laiendavalt. Põhiõ-d moodustavad kaitseõ riiklike abinõude vastu (mitte ainult otsese sekkumise, vaid ka kitsenduste ja piirangute vastu). Nn spetsiaalpõhiõ
seda nõuda. (ilma et oleks subjektiivne õigus sellele) obE (b on kohustatud E.ks) b kohustus midagi teha, E kohustuse ese - subj õigus on relatsioon õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel. (selle alla kuulub huviteooria, autoriks Ihering, tahtevõimuteooria, autoriks Winscheig korra poolt isikule antud tahtevõim. avalikus õiguses on ka kaitsenormi teooria . põhimõtteks isikut kaitsta, autoriks Bühler RabE(a õigus b vastu E-le) b'l on kohustus a ees E'le RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) 24 - Struktuuriteooria milline on subj teooria struktuur, selle jaoks on olemas põhjused (huvid, tahe, norm, mille eesmärgiks isikut kaitsta),
(õigussuhe) õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel Kolmeastmeline: 1)Tuleb eristada põhjused, õigustus (miks ta on?) 2) mis asi ta on? (struktuur) 3) kuidas subjektiivset õigust realiseerida? RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le), ekvivalentne Jheringi teooria kohaselt õiguslikult kaitstud huvi. Windschedi teooria: Õiguskorra poolt isikule antud tahtevõim Bühleri kaitsenormi teooria kohaselt olemas üks norm, mille eesmärgiks on isikut kaitsta c. Põhiõigus ja inimõigus ● inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) ● inimõigused väljaspool õigust
huve ( 1046 lg 2) Isiklikud õigused on näiteks: au ja väärikus eraelu puutumatus (sh kodu puutumatus) isiku õigus tema nime, elulooliste andmete ja kujutise kasutamise üle 3-2-1-104-09 - surnud isiku isiklike õiguste kaitse ( lm Magnus). Riigikohtu seisukoht: põhimõtteliselt on see võimalik. 55. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest? Tuleb leida vastused küsimustele: mis on selle normi eesmärk? kas ta kaitseb kannatanut? kas ta kaitseb kannatanut just sellise kahju eest, mis antud juhul tekkis? (normi kaitseulatus ) Tuleb silmas pidada ka normi subjektiivset külge: on norme mida võib rikkuda ainult tahtlikult
etteheidetavust. Süü presumptsioonist tulenevalt saab isik, kellele on tekitatud kahju või kelle suhtes on lepingulisi kohustusi rikutud ja sellega põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt käitunud isik oli vähemalt hooletu ja kahju tekitaja peab selle väite ümber lükkama. Kuna süü presumptsioon lepingulise süülise vastutuse korral puudub, peab kahjustatud pool tõendama ka rikkunud poole süüd. Kaitsenormi rikkumise koosseisuliseks tunnuseks olevat hooletust ja ka tahtlust peab tõendama kahjustatud isik. Vastavalt VÕS § 106 lg-le 1 võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mis kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohustatud pool on lepingut rikkunud. Pooled võivad ise kokku leppida õiguskaitsevahendi liikides ja kasutamise
etteheidetavust. Süü presumptsioonist tulenevalt saab isik, kellele on tekitatud kahju või kelle suhtes on lepingulisi kohustusi rikutud ja sellega põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt käitunud isik oli vähemalt hooletu ja kahju tekitaja peab selle väite ümber lükkama. Kuna süü presumptsioon lepingulise süülise vastutuse korral puudub, peab kahjustatud pool tõendama ka rikkunud poole süüd. Kaitsenormi rikkumise koosseisuliseks tunnuseks olevat hooletust ja ka tahtlust peab tõendama kahjustatud isik. Vastavalt VÕS § 106 lg-le 1 võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mis kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohustatud pool on lepingut rikkunud. Pooled võivad ise kokku leppida õiguskaitsevahendi liikides ja kasutamise
annaabi.ee 
