1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide
Planeeringutes osalemine. Tallinna sadamate maismaaühenduse tehniline projekt võitlus alates 1998 aastast seoses Pääsküla möödasõidutee planeerimisega Tallinna üldplaneeringu raames Harku metsa; õnnestus kaitsta Harku ja Stroomi metsa uue kavandatava transiitmagistraali eest maismaaühendus tuleb piki Paldiski maanteed ja Harku-Laagri teed (Tallinna Linnavalitsuse otsus 2006); Merirahu elamurajooni DP - Haabersti linnaosa; NTS vaidlustas seadusevastase mereäärse kaitsemetsa maharaiumise, samuti 1995.aasta detailplaneeringu õigusvastase menetluse; detailplaneering ja puude raie kaitsemetsas tunnistati Keskkonnakaitse Inspektsiooni ja maavanema poolt 2001.aastal seadusevastaseks - Linnavalitsust kohustati viima DP seadustega vastavusse; nüüd on alal uus DP); Kaks projekti 2015 aastal. Ühena viimastest ettevõtmistest käesoleval kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5
vanade külade ümber, reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil. Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus keelatud, ülejäänud rahvuspargi alale jäävad metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Hüdrograafia Meri on vaadeldavas piirkonnas väga oluline. Randu uhuvad Soome lahe ja selle osade veed. Lahed on enamasti sügavad (60-90 m). Et lahed on sügavad ja tuulte eest varjatud, esineb rannaalal palju häid sadamapaiku. Soodne on ka asjaolu, et lahed külmuvad vaid 1-2 kuuks, mõnel aastal ei külmu aga üldse. Maismaavetest on olulisemas vooluveed. Jõed voolavad enamasti põhja või loode suunas ning suubuvad Soome lahte
kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet; 2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset
kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Kokkusaamise korral (A+ B-) Lahus elu korral (A- B0). Parasiit kasutab peremeest kas: ajutiselt fakultatiivne (voodilutikas, kirp) perioodiliselt või kogu elu vältel obligaatne (laiuss). Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiuvõi kaitsemetsa kategooriale. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilisevolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda
6. Teadus- ja õppetöö 7. Puidu saamine 8. Jahindus 9. Riigikaitse Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Teadus- ja õppetöö 4. Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga Hoiumetsa majandamise ja kasutamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast. Kaitseala loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse. Kaitsemetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Sanitaarkaitse 4. Teadus- ja õppetöö 5. Teised viisid, mis ei ole õigusaktidega keelatud Tulundusmetsa saab kasutada kõiki metsa kasutamise viise. Metsaomanik on kohustatud metsa kõrvalsaaduste varumisel rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste nagu marjad, seened ja ravimtaimed saagikust MS (metsaseadus) § 24, (2), 4). 3. Looduse kaitse e
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. S-i metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Kaitse-eeskirjaga on inimeste viibimine keelatud. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Metsad kuuluvad kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriasse. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite
küündida mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Peinotsönoos e. vaegkooslus äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (nt. raba). Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriale. Piirväärtused (saasteainete hindamisel keskkonnakaites): 1. lubatud piirkontsentratsioon, lüh. LPK vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks). Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olmekasutus, kalamajandus); 2. lubatud piirheide, lüh
kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane raiemaht ületada pikema perioodi jooksul aastast juurdekasvu. Statistikaameti andmetel raiuti 1994. a. Eestis 3,7 milj. m3 puitu, 1996. a. 4,2 milj., 1997. aastal 5,7 milj., 1998. a. 6,3 milj., 1999. a. 7,0 ja 2000. a. 6,9 milj. m3. SMI andmetel aga oli 2000.
Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Metsamarjade kaitsealad on Nõva, Vihterpalu, Riguldi, Pedjal jõhvikate kaitse. Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik
annaabi.ee 
