- Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK
Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis
organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. Tüstoplasma on läbipaistev, poolvedel ning sisaldab vett, valke, rasvu ja mineraalaineid. Ribosoomid sisaldavad RNA-d ja proteiine. Seal toimub valgusüntees ning ühinedes moodustavad na polüsoome. 6
Seda nimetab saksa sotsiaalpsühholoog Thomas Leithäuser igapäeva teadvuseks (everyday consciousness). Mida on aga oluline siinpuhul märkida, uut informatsiooni sedaviisi ei omandata. Vastupidi, igapäeva teadvus tugevndab inimesel juba olemasolevaid uskumusi.7 Õpibarjääride seas võib seda kutsuda kaitsemehhanismisks (learning defence). Veel üks tuntud vorm kaitsemehhanismist on ambivalentsus (ambivalence), mis puhul inimene korraga tahab ja ei taha õppida. Lisaks kaitsemehhanismidele võib inimene kogeda ka vastupanu õppimisele (learning resistance). Seda on tihti raske eristada õppimise vastasest kaitsemehhanismist, kuid 3 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406. 4 GSI Teaching & Resource Center. (n.d). Cognitive Constructivism. Kasutatud 05.05.2018 http://gsi.berkeley.edu/gsi-guide-contents/learning-theory-research/cognitive- constructivism/#learning 5 Paprock, K. E
higiga kaetud. Vähese palaviku kasulikkus- sisetekkelised pürogeenid ergutavad immuunsussüsteemi(moodustub rohkem antikehi ja õgirakke) Kõrge palaviku kahjulikkus- häirib närvisüsteemi talitlust, halveneb söögiisu ja pidurdub seedenõrede eritumine, süljeeritus väheneb. Häirub ensüümide talitlus. 13) Kaitse haiguste eest Pidev kokkupuude haigust tekitavate mikroorganismidega(viirused,bakterid,seened).Organism tuleb toime tänu kaasa sündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid- nahk, ripsepiteel, membraan, eritised. Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus- Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel
Siiski siiski - "päris" agregatsioonid pole hüpoteesi töötamiseks vajalikud, piisab, kui sugulased (nt ühe ema järglased) pole üksteisest väga kaugel, mis piiratud levimisvõimega putukate puhul sageli nii ka on. Ka on võimalik et putukad, kelle populatsioonis tekkis keemilise kaitstuse mutatsioon , said olla agregeerunud seetõttu, et neil oli muul põhjusel varem juba tekkinud kiskjaid ehmatav välimus. Aposemaatilisus tähendab seda, et lisaks mittesöödavusele viivatele kaitsemehhanismidele, on elukatele evolutsioneerunud ka selline välimus, mis annab potentsiaalsele kiskjale teada (signaliseerib), et kõnealusel saakloomal need kaitsemehhanismid on. Tüüpilisel juhul on aposematismi puhul tegemist hoiatusvärvusega, st enamasti ereda kontrastse silmatorkava värvusmustriga, mida kiskjad kas instinktiivselt või õppimise tulemusena väldivad. Pole vist üllatus, et näiteks aposemaatilisi putukaid on väga palju (kimalastest lepatriinudeni), aga ka
liikide. · SNARE3, SNARE5 ja SNARE6 väljendus oli erinevalt indutseeritud leherooste poolt sobivate ja ebasobivate koostoimete ajal, vihjab nende nisu SNARE geenide võimalikule osalusele vastusena leherooste nakkusele. · Sarnaselt, taimespetsiiifilisi SNARE sisaldav Qc-SNARE domeen nisus TaSPY71 oli erinevalt indutseeritud vastusena (Puccinia striiformis f. sp. Tritici)-le nii sobivate kui ebasobivate koostoimete ajal. · Arvatakse et eritusprotsessid aitavad kaasa kaitsemehhanismidele taime-patogeeni koostoime vastu. · Kohaspetsiifiline, antimikroobse sekundaarse metaboliidi (fütoaleksiini) lokaliseeritud kasv oli leitud S. bicolori apoplastis vastusena seente patogeenile (Colletotrichum graminicola). · Fütoaleksiini kogunemine algab sfäärilise tsütoplasma inclusions ilmingutega diameetriga umbes 1 m mis ühinevad, moodustades suure 20 m diameetriga üksuse. · Sarnaselt oli odra jahukastme koostoime ajal jälgitud vakuoolistruktuure sisaldava H2O2 sadestust.
· Soojuskiirgus. Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuur vahemikus 25-30ºC ei kuluta püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Omandatud immuunsus Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem · nahk · fagotsüüdid · humoraalne reaktsioon (antikehad) · ripseepiteel · mikroobidevastased valgud · tsellulaarne reaktsioon (tapjarakud)
kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburi/tega. Karvakest abiga kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad liikumiseks. Mõnedel bakteritel eritab kest limakapsli. See on kaitseks ja hõlbustab liikumist. Piilid on kinnitumiseks; geneetilise informatsioonid vahetuseks (karvakesed). Limakapsel ei esine kõigil. Elusorganismides on kihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Tsütoplasma ja ribosoomid. Tsütoplasma on liikumatu (väiksed mõõtmed). Ribosoomid asendavad ka mitokondreid. Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID:
üksteisega. Vibureid kasutavad nad liikumiseks. Mõnedel bakteritel eritab kest limakapsli. See on kaitseks ja hõlbustab liikumist. 19 Piilid on kinnitumiseks; geneetilise informatsioonid vahetuseks (karvakesed). Limakapsel ei esine kõigil. Elusorganismides on kihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Tsütoplasma ja ribosoomid. Tsütoplasma on liikumatu (väiksed mõõtmed). Ribosoomid asendavad ka mitokondreid. Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID: eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad
annaabi.ee 
