ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu, voolu, mage, riim või soolaseveelised. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari.Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine. Praeguseks on kaitsekorralduskavad olemas Matsalu ja AlamPedja looduskaitsealadel ning Soomaa rahvuspargil.Kuna Eestis on Ramsari konventsiooni nõuetele vastavaid väärtuslikke märgalasid tunduvalt rohkem kui seni kaitse alla võetud, siis ootavad oma järge rahvusvahelise tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud.
leidumiskohad, valitakse automaatselt ühenduse tähtsusega aladeks. III. Etapp loodushoiualade määramine. Kui ala on kinnitatud ühenduse tähtsusega alana, peab liikmesriik selle määrama 6 aasta jooksul loodushoiualana (Eesti pidi 2004. aastaks). Kõigepealt tuleb kaitse alla võtta enim ohus olevad ja suurima kaitseväärtusega alad. 6 aasta jooksul tuleb koostada kaitsekorralduskavad määratud loodushoiualade soodsa looduskaitselise seisundi tagamiseks. Linnuala on ala, mis on loodud Linnudirektiivi alusel. Linnualad valitakse Linnudirektiivi I lisa liikide ja selles lisas nimetamata regulaarsete rändavate liikide kaitseks. Eestis olid linnualade valiku aluseks 136 linnuliiki, kellest 66 on Lisa I liikide nimekirjas, ülejäänud on regulaarsed rändlinnuliigid ja kaitsekorralduslikult olulised liigid (nt rabakana). Linnualade
rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed" (ESTMAR - EE0011). Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest ning projekti tegevused kestavad kuni aprillini 2011. Projekti eesmärgiks on kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi avamerealade uuringuid - linnustik, kalastik, põhjaelustik - ning koostatakse väärtuslikeks osutunud aladele kaitsekorralduslikud soovitused. Lisaks avamere aladele koostatakse kaitsekorralduskavad ka juba kuuele olemasolevale peamiselt merre jäävale hoiualale. Projekti raames on plaanis välja anda eesti keelne raamat Eesti vetes olevatest merekaitsealadest. Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel. Projekti tegevustes osalevad lisaks projekti juhtpartnerile Eesti Mereinstituudile veel ka Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Riiklik Looduskaitsekeskus
I lisas on ohustatud elupaigad. 1997 198 elupaigatüüpi, neist 60 Eestis II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valiku kriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt,väljasuitsutamine või-gaasitamine,lennukid jne. · Linnudirektiiv.
võrgustiku NATURA 2000 loomine säilitamaks nii mere kui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust. I lisas on ohustatud elupaigad. 1997 198 elupaigatüüpi, neist 60 Eestis II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide (alaliikide) ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad 2
majanduspiirangutega metsi ja 9 200 ha (0,4%) kaitsealuseid metsa vääriselupaikasid. Kokku kehtivad erinevad majanduspiirangud 729 610 ha (33,0%) Eesti metsadest. Aktiivsed meetmed metsalooduse kaitseks Metsakoosluste passiivsed kaitsevõtted nagu raiete piirangud on üldjoontes paika pandud looduskaitseseaduse ja metsaseadusega. Kõik raietööd kaitsealustel objektidel tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitsealade kaitsekorralduskavad ning kaitsealuste liikide tegevuskavad määratlevad täpsemad toimingud, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Viimane kümnend on liikide tegevuskavade ning erinevate juhendmaterjalide koostamise seisukohast olnud väga viljakas (15 metsakooslustega seotud liiki on saanud liigi tegevuskavad - metsis, kotkad jne.). I kategooria kaitsealused liigid (näiteks kotkad ja must-toonekurg) on alati eelistatud, võrreldes metsakoosluste kaitse-eesmärkidega. II
Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA 2000 loomine säilitamaks nii mere kui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust. I lisa ohustatud elupaigad. II lisa ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid. III lisa loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisa rangelt kaitstavad liigid. V lisa liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisa keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad. 2
Läbirääkimised käivad hundi, karu, ilvese ja kopra osas. Taimeliike on nimekirjas 21, neist 14 õistaimed ja 7 samblad. Tuntumatest taimedest on seal kaunis kuldking, palu-karukell ja nõmmnelk. 1997. aasta versiooni järgi on loodusdirektiivi I lisas 198 elupaigatüüpi, II lisas 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks. Nende direktiivide täitmiseks on loomisel kaitsealade ökoloogiline võrgustik NATURA 2000, mille moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide (alaliikide) ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad ( ingl. k. Special Protection Areas SPA) ja 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks
ja loomaliigid, tulekahjud, lokaalne reostus, kinnisvaraarendus, jätkusuutmatu veekasutus ja karjakasvatus, infrastruktuuri laienemine, arenev turism ja ebaefektiivne külastuskorraldus. Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii märkamatuks kui otseseks ohuks. Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude) tuvastamine, minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad, riskianalüüsid, seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab endas erinevate planeerimisvahendite, mudelite ja meetodite kogumit, mis aitavad ohte määratleda ja ennetada. Kaitseala tsoneerimine tagab kaitseala ruumilise jaotuse vastavalt kaitse eesmärkidele. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust, ennetavad/minimeerivad kaitsealade piires suurte looduslike alade fragmenteerumist, piiravad/kitsendavad