lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest. Rakumembraan ainete valikuline liikumine rakku,rakust välja+ ainete hulga reguleer,kaitseb rakku.Lüsosoom 1x membraan põieke,ainete ensümaatiline lagundus. Kloroplast-taimerakus,fotosüntees ja valkude süntees 2membraani,seesDNA.Rakukest- taimerakul. Annab kindla kuju ja takistab raku liikumist,tugi+kaitsefunkts. Tsütoplasma täidab rakku ja seob need tervikuks. Koosneb veest, milles on lahustunud anorgaan/ orgaan ained,kaitsefunks kromosoom:päriliku info säilitus.leukoplast-plastiidvärvustu fagotsütoos:sisse sopistumise algus,bakteri haarang rakku,bakt seedimine.lüsosoom.Bakt vs Viir:B- Rakuline ehitus,saavad alguse rakust V:ehituseta,ei saa algust rakust.
Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transportvalgud.retseptorvalgus-amööb liigub toidu poole. kaitsefunkts- antikehad). Kui geenilt toimub RNA süntees, geen avaldub.*organismi kõigis rakkudes- rRNA,tRNA ja ensüümide geenid.*ühe kindla koe rakkudes-insuliini geenilt transkriptsioon kühunäärmerakkudes*elutegevuse kindlal etapil-lootelise arengu varastel etappidel elundkondade väljaarenemine, hiljem transkripts lõppeb.*ei avaldu kunagi-evoluts käigus kaotand tähtsuse. Struktuurgeenid-määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude,trna ja rrna sünteesi
*Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
alum. ja ülem. õõnesveen -> parem koda -> parem vatsake -> kopsutüvi -> parem ja vasak kopsuarter ->kopsuvärat -> artrioolid -> kopsukapillaarid -> kopsude veenid -> 2 kopsuveeni -> kopsuvärat -> vasak koda -> vasak vatsake veri koosn: plasma-- vesi, valgud, glükoos, rasvad, aminohapped, min.ained, ainevah. lõpp-prod. ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak., osmootne rõhk, tasakaal. verre satt. anioone ja katioone vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid --
PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS. VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON QS – KODADE LÕÕGASTUS QRS-KOMPLEKS-VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE. T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD VERE KOOSTIS: ERÜTROTSÜÜDID, LEUKOTSÜÜDID, TROMBOTSÜÜDID ERÜTROTSÜÜTIDE FUNKTS NING NORM NAISTEL JA MEESTEL- FUNKTS:
Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei tohi ületada lubatuid piire. 3. kaitsefunkts. Kaks erinevat rühma. Esimesed täidavad vererakud e vereliistakud- verehüübimisfunkts( ei tekiks olukorda kus tekib tugev verekaotus), teist täidavad valgeverelibled, võitlus erinevate bakterite vastu, organismi immuunsuse tagamine. Veri ringleb organismis. Vere osmootne rõhk- kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud. Vere onkootne rõhk- kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas.
Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Sünteesitakse ribosoomides. Aminohapete vahele moodustub vesinikside (sünteesil). Struktuurid: primaarstruktuur (valgu aminohappeline järjestus); sekundaarstruktuur (polüpeptiidi keerumine kruvikujuliseks heeliksiks); tertsiaarstruktuur (moodustub molekuli kokkukeerdumisel, e gloobul); neljandat järku struktuur (omavahel ühinevad 2 v enam polüpeptiidi). Ül: ehituslik funkts, varufunkts, transpordifunkts, kaitsefunkts, liikumisfunkts, energeetiline funkts. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesist kuni laguproduktide eemaldamiseni. FOTOSÜNTEES Fotosüntees, on protsess, misläbi kloroplaste sisaldavad organismid muudavad päikeselt tuleva valgusenergia süsivesikutena salvestatud keemiliseks energiaks. Süsiniku saamine ja hapniku eraldamine. On valgusstaadium ja pimedusstaadium. See energia, mida sünteesitaakse valgusstaadiumis, taim kasutab pimedusstmis.
tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu
Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa
põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud. Kui organismi tabab mingi valguline võõrkeha, kutsub see esilelümfotsüütide kiire paljunemise , suureneb ka nende aktiivsus ja nad on võimelised produtseerima antikehi. Viimastel on mälu, kui antud reaktsioon on esimest korda, kulub aktiveerimiseks nädal või enam, korduval kiiremini, sest
aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud. Kui organismi tabab mingi valguline võõrkeha, kutsub see esilelümfotsüütide kiire paljunemise , suureneb ka nende aktiivsus ja nad on võimelised produtseerima antikehi. Viimastel on mälu, kui antud reaktsioon on esimest korda, kulub
annaabi.ee 
