inimene oli ümbrusega kontaktis. Triinu Sepp 10c HÜSTEERILINE AMNEESIA on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesiavormi ei tingi mitte ajukahjustus vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks s.t. mälust on kadunud kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon. AFEKTIINE MÄLULÜNK tugeva afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. (näiteks autoõnnetuse korral ei suuda inimene meenutada õnnetuse vältel toimunud sündmusi).
raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu.
Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda kahjustav info. o Afektiivne mälulünk Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime. o Mõtlemine vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 3 S.S 27.02.2010
omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3]. Hüsteeriline amneesia- Harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon [3]. Afektiivne mälulünk- Tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad [3]. 8 4. MÄLU PROTSESSID Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse
kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 7 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. 5) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 6. Kokkuvõte Seda referaati koostades sain õppimise ja mäluga seonduvast teada paljugi, mida ma enne ei teadnud. Selletõttu oli seda tööd ka huvitav teha. Loodetavasti on ka lugejatel
kitsenenud ja teatud juhtudel koguni teadvus ahenenud. Seetõttu inimene tajub ja töötab läbi ainult neid asjaolusid, mis on seotud afektogeense situatsiooniga. Kõik muu jääb väljapoole ahenenud tähelepanu ega talletata mälus. (3, lk 131). 3.4.9 Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, mille puhul on haige suuteline reprodutseerima ainult osa tähelepanekuist, kuna ebameeldivate emotsioonidega seotud asjaolud on kaetud mälulüngaga. Seda on ka nimetaud kaitseamneesiaks, mille tõttu mälust on kustunud kogu negatiivne ja isikut kahjustad võiv info. (3, lk 131). 3.4.10 Fiksatsiooni amneesia Fiksatsiooni amneesia puhul ei ole haige võimeline uusi muljeid talletama ega midagi uut omandama. Kõik see, mida ta praegu läbi elab, näeb, kuuleb ja kogeb, indutseerib hetkeks küllalt asjaliku reageeringu, kuid mingit püsivat jälge neist ajju ei jää ning juba mõne minuti
enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. · Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. · Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. `` Kõik kurdavad oma mälu üle, mitte keegi aga ei kurda mõistuse üle.``
(3: 102) 2.4.4 Joobe-mälulünk Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. (3: 102) 2.4.5 Hüsteeriline amneesia Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. See amneesiavorm ei tulene mitte ajukahjustusest vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks. Sellel juhul on mälust kustunud kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon. (3: 102) 16 2.4.6 Afektiivne mälulünk Tugevas afektiseisnudis olles kahaneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas võivad tekkida mälulüngad. (3: 102) 17 KOKKUVÕTE Referaadi tegemisel tutvusin õppimise ja mäluga lähemalt
kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. 5) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 20. Õppimine ... on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu
annaabi.ee 
