KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga)
Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada sarnast
tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii suur, et koolis käia, tal tekivad oma sõbrad ja uued huvid. Vanematal tekib nüüd veel suurem vastutus ja hoolitsus tunne, nad kardavad ja muretsevad lapse pärast natuke rohkem. Murdeas on ikka tegemist vastutusvanemlusega, vanemad vastutavad, hoolitsevad ja hooldavad oma lapsi, aga arvestavad ka sellega, et laps on piisavalt suur. Noorukieas tekib päritoluvanemlus, lapsed on üsna iseseisvad, nendega arutatakse
sündmuste puhul ja käitumine vastuolulistes, konfliktsetes situatsioonides. Karakterijoontest kujunevad esmajärjekorras välja headus, abivalmidus, seltsivus aga ka negatiivsed omadused, nagu egoism, südametus, ükskõiksus need omadused võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine. Kui kodus kujundatud karakterijooned leiavad toetust ka koolis, siis nad 8 tugevnevad ning võivad püsida kogu elu. Murdeeas arenevad ja tugevnevad iseloomu tahteomadused. Noorukieas täiustuvad ja tugevnevad kõlbelised ja maailmavaatelised jooned. Kooli lõpetamisel võib iseloomu üldiselt lugeda väljakujunenuks (Kivistik 1999).
Prosotsiaalse käitumise areng Uurida võib kahte aspekti. Arenguline perspektiiv- IMIK Empaatilline distress- hakkab nutma, kui eakaaslane nutab, ei hakka nutma kui vanem laps nutab. SAGEDUS. Erinevad liigid maimikul: Empaatilline hoolitsus Jagamine Kaitse Aitamine (instrumentaalne, kaudne) Verbaalne sümpaatia Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Mittetahtlik/ tahtlik empaatiline distress ja sümpaatiline distress Prosotsiaalne käitumine kainikueas Vaatluslik õppimine: praktiseerimine 4-7a spontaalse käitumisliigid kodus: abistamine, hoolitsemine, jagamine, afektsioon, kaitsmine Prosotsiaalse käitumise sagedus suureneb 2-4 aastani Lapsed hakkavad vanuse kasvades adekvaatsemalt eemotsioonide põhjusi defineerima:39-48k on 69-72% /// 62-74k on 83% Negatiivsete emotsioonide põhjusi 85% võrreldes positiivsetega 64% (see loob aluse perspektiivi võtmisele)
Suhtumine, et õpetaja ei sekku. (Ainult 20% kiusamisjuhtudest jõuab täiskasvanuteni, õpetajad sekkuvad vaid 1/3 neist juhtudest. Nõuanne õpetajale: Ära kõnni mööda. Ära küsi: "Miks?") Piir alasotsiaalse ja antisotsiaalse käitumise vahel. 1. Kiusaja ja ohvri vahel on auditoorium. Kõrvalseisjad, kes toetavad aktiivselmalt või passiivsemalt kiusamist. Nauditakse. ¼ juhtumist neutraalne auditoorium. Umbes 3% sekutakse. 2. Kiusamine on agressiivne protsess. 3. Müratakse kainikueas. 4. Müramise puhul puudub assümmetria (tasakaalutus) võimusuhetes. Sekkumine on efektiivne, kui me lähtume 3 erinevasttasandist korraga: 4) indiviidi tasand 5) grupi tasand 6) kooli tasand 1) . Indiviidi tasand. Efekti põhimõte A. Kikas. Rääkida eralda kiusajaga jaohvriga. Valmistada neid, etleidakooslahenduse, mismõlemat rahuldaks. Kiusaja puhul tuleb arendada oskus panna end ohvri rolli. Ohvri puhul tuleb tõsta temaenesehinnang.
Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms). KOOLIEELIK Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et Teadmised; mängu lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema olulisus; küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad. Lapsevanema ülesandeks on arendada ka vastutustunde koduses keskkonnas kohusetundlikkust andes lapsele areng; iseseisvus; majapidamisülesandeid vms. sõprade olulisus MURDEEALINE Murdeiga on sisemiste konfliktide aeg saadakse Identiteedi aru, et vanemad pole täiuslikud, sõbrad vahetuvad,
meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta mõjutab sotsiaalkultuuriline käitumine. Traditsioonilised soorolli stereotüübid Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine Kooperatsioon < - > võistluslikkus Soostereotüüpide omandamine Soostereotüüpide erinevad valdkonnad Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused Isiksuse omadused tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed Õppeainete eelistused kultuuriuniversaalsed Tegevused ka kultuuriuniversaalsed Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka feminiilseid soorolle II Neli erinevat teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel 1. Sigmund Freud Freudi järgi on 3-6 aastane laps . Põhimärksõnaks sooidentiteedi määramine. "Oidipuse kompleks" ( Oidipus tapab oma isa ja abiellub oma emaga). 3-6 aastane
kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina- kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt kainikueas tähtsuse järgi ritta pandud. Kaks mina kontseptsiooni funktsiooni: Inimesed kalduvad oma minaga seotud kategooriaid jaotama positiivseteks ja negatiivseteks. Kategoriseerimine (positiivseks ja negatiivseks) vs integratsioon (mõlemas kategoorias võib olla nii negatiivseid kui positiivseid jooni). Positiivsed säilivad. Negatiivsetel tagasilöökidel rakendame integratsiooni negatiivsed ja positiivsed karakteristikud. See aitab säilitada edaspidi kõrget enesehinnangut.
annaabi.ee 
