KODUNE TÖÖ2 1. Loe läbi järgnev katkend ajalooallikast ja vasta küsimustele.(6p) 2.juunil kell 8 hommikul oli hulgaliselt näha talupoegi, kes lähenesid Mahtra mõisale kahelt poolt. Saanud allohvitserilt sellest teada, käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida. Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./.../ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./.../Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid nüüd tulistama ja
Kuna külarahva arvates inimene sarnaselt püsida ei saanud ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda, siis oldi kindlad, et tegemist on vanakurja enesega. Kuradi igaõhtune terror hakkas muutuma väljakannatamatuks. Ühel õhtul varustasid küla julgemad mehed end ristimärkidega ning läksid külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive ning jäid kaikad peos ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed lõid risti ette ja kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Äkki karjatas kohale saabunud külavanem: „Jumal andesta, see on ju meie kreisiülema poeg Arkadi Aleksandrovitš!“. Peagi selguski, et kreisiülema üliõpilasest poeg, kes suvel maal viibis, oli toonud linnast kaasa jalgratta ning käis sellega igal õhtul külateel sõitmas. Külamehed, kes polnud jalgratast varem näinud pidasid teda aga kuradiks, purustasid ratta ja peksid õnnetu noormehegi poolsurnuks.
Alguses oli jalgratas väga võõras asi ja see tekitas inimestes isegi hirmu. Näiteks Venemaa ühes külakeses pidasid talupojad jalgrattal sõitvat meest kuradiks, sest külarahva arvates ei saanud inimene sarnaselt püsida ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda. Räägitakse, et ühel õhtul läksid küla julgemad mehed lõpuks külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive. Siis jäid nad kaikad peos vanakuradit ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Siis aga selgus, et see polnudki kurat. See oli hoopis kreisiülema üliõpilasest poeg, kes oli tulnud suveks maale. Ta oli linnast jalgratta kaasa toonud ja käis nüüd igal õhtul külateel sõitmas. Esmene jalgratas jõudis Eestisse 1850. aastal. Esialgu kasutasid seda muidugi rikkad inimesed. See oli uus moeasi ja uhkuseasi. Siis aga saadi aru, et jalgratas on praktiline liiklusvahend. Seda hakkasid kasutama paljud
Uue sajandi väljakutsed Igal ajastul on peetud sõdu, isegi meie esimesed liigikaaslased olid sõjakad. Näiteks on osa teadlasi väitnud, et neandertaallaste salapärane kadumine on selgitatav tänapäeva inimese vägivaldsusega. Nimelt olla viimased meie suurelaubalised sugulased lihtsalt ära hävitanud. Tolle aja kontekstis tähendas see muidugi kivide ja kaigastega loopimist. Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi kosmosest. Kuid teatavasti on massihävitusrelvad keelatud ja neid on kasutatud tõesti väga vähe. Tegelikult on ju kõige laiemalt levinud tavalised automaatrelvad need, mis on mõrvanud
võtab väikse koti kust tulevad väiksed mehikesed välja kes Endli peaaegu surnuks peksavad. Rehepapp aga kohtub Vanapaganaga, kellele ta lubas oma sõprade pärast kätte maksta ja vilistas hundivilet, mis kutsus metsa kõik hundid kokku, kes vanapagana tükkideks kiskusid. Õhtul läheb endel tagasi Reinu juurde, lõikab koeral kõri läbi ja toob toast koti mida hakkab kirvega peksma, aga kott läheb puruks ja sealt tuleb trobikond väikseid mehi kaigastega kes peksavad Endlit nii kaua kuni lumele jääb ainult märg plekk. Kaarel võtis Jaani jahipüssi laeb seda armulaualeivaga ja laseb kiriku ust. See muuda tema kõikvõimsaks üheks päevaks, ning ta läheb kõrtsi joob 3 pudelit viina ja siis läheb mõisa vägistab Luise ja sööb seepi ja jäi magama kuna ei osanud enam midagi asjalikku teha. Tegelased · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees
oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa. Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja.
teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi KoseUuemõisa. Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja
eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile (hundikuninga lôualuust) ja puhub seda - selle puhumine toob kokku kôik metsa hundid. Hundid piirasid Vanapagana sisse, tormasid talle kallale ja rebisid tükkideks. Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema. 30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja
eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile (hundikuninga lôualuust) ja puhub seda - selle puhumine toob kokku kôik metsa hundid. Hundid piirasid Vanapagana sisse, tormasid talle kallale ja rebisid tükkideks. Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema. 30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja andis oma peremehele peksa, jôi 3
teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Endel tahtis Reinule selle teo eest kätte maksta ning need mehikesed ära tappa. „Õuna Endel tõstis kirve ja virutas kotile vägeva mataka. Ruuduline kott kärises katki ning tekkinud avausest kargas välja tohutu trobikond kaigastega mehi. Hallide habemete lehvides hakkasid nad Õuna Endlit peksma. Mõne tunniga peksti Endel maatasa. Temast jäi järele vaid plekk lumel.“ (lk. 195-196). Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel? „Jaan jäi seisma mõnekümne sammu kaugusel kiriku uksest. Nüüd oli kõigi kardetavam hetk käes. Räägiti, et laskja saab näha koledaid asju. Jaan ei tahtnud kunagi midagi koledat näha, ta oli tegelikult väga arg
mõsa-meeste laagrisse ja mõsameeste pealik ise kutsub teda sisse. See on nii selge, et usu väisi!» «Ma ülesin sulle, et ma Tallinna poole teel olin.» «Mis sa Tallinnast tahtsid?» «Ma otsin oma isa taga.» «Sinu isa on vist Tallinna esimene bügermeister?» «Minu isa elab Rootsimaal.» «Väa tõnälik, kui mitte kogemata näg võ võlas tema kalleid pävi ei ole lüendanud . . . Tasa, tasa, jäa oma vemmal rahule. See kena aeg, mil meie teineteist rusikate ja kaigastega 338 kallistasime, on paraku mö oda länud. Nü ud rä agime teist juttu.» Ivo lõ telgi eesriide lahti, käkis küme meest sisse astuda ja üles neile Gabrieli peale nädates: «Siduge see inimene kinni ja viige ta minu venna telki.» Mehed kargasid nagu hundid Gabrieli kallale, Sel silmapilgul kõas telgi tagumisest poolest valus, süantlõestav karjatus. Gabriel kiskus enese meeste käe vahelt lahti, tõtas Agnese voodi ette ja langes siin põvili. Agnese silmist paistis meeletu ahastus.
annaabi.ee 
