Austria-Ungari. Sõjategevus tekitas ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viis riigi sügavasse kriisi. Tekkinud kriisi tõttu pidi Venemaa sõlmima rahu Saksamaaga. Tulemuseks oli hävinenud majandus ning suured territoriaalsed ja inimkaotused. Venemaa kaotus tõi kasu aga uutele tekkinud riikidele, nagu nt. Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Üheks võitjaks saab nimetada ka Prantsusmaad. Prantsusmaa sai Saksamaalt tagasi Elsass-Lotringi ning samuti ka suuri kahjutasusid. Versailles' leping kaitses Prantsusmaa huve (osaliselt ka Inglismaa). Sõda kahjustas ka Austria-Ungarit. Tekkisid eraldi riigid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Esimene maailmasõda oli katastroof. Sõda võttis13 miljonit inimelu ja veel 20 miljonit inimest sai haavata ning tekkis ka kadunud sugupõlvkond. Ameerika Ühendriike saab nimetada sõja tõeliseks võitjaks, kuna tema territooriumil sõda ei toimunud ja hiline sõtta astumine tõi kaasa eeliseid
samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid. Kuid tegelikult Esimese Maailmasõja suurimaks võitjaks oli USA. Nende hiline sõttaastumine tähendas riigile väikeseid kaotusi. Pealegi oli sõjarinne neist tuhandede kilomeetrite kaugusel ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust (vähesel määral siiski kaubanduses Euroopaga). USA territooriumi suhtes midagi eriti ei muutunud, kui ainult, et USA saavutas kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. Riigile ei makstud eriti
21 miljardit dollarit), Soome oli ainus riik, kes maksis võla ausalt ära (1976). USA saavutas võimu Ladina- ja Lõuna Ameerika üle ning tänu abivahendite ja krediitide saatmisele Euroopasse, jõudis ta maailma majanduses ja poliitikas esikohale (Euroopa riigid hakkasid USA-s majanduslikult sõltuma). Teine võitja I maailmasõjas oli Prantsusmaa, põhipõhjus oli Versailles'i rahuleping, mis kaitses Prantsusmaa ja ka Inglismaa huve. Prantsusmaa nõudis Saksamaalt suuri kahjutasusid, mille Saksamaa ka tasus. Samas olid ka kahjud Prantsusmaal küllaltki suured, kuna inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega ning piirkonna endale. Minu arvates võib ka Inglismaa võitjate hulka lugeda, kuna sõja rahuleping kaitses tugevalt Inglismaa huve, seega materjaalne kahju püüti minimaalsena hoida. Samas hakkas peale Esimest maailmasõda Inglismaa impeerium lagunema ning ta langes kolmandaks juhtivaks riigiks
Versailles´i rahuleping suuresti kaitses ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõutis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Suurel määral peamiseks võitlemisjõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemuseks sai see Saksamaalt Elsassi ja Lotringi ning suuri kahjutasusid. Tegelikult suurimaks võitjaks I maaimasõjas osutus just USA. Hiline sõttaastumine tähendas väikseid kaotusi. Rinne paiknes mitmes tuhandes kilomeetrites eemal kodumaalt ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust väljaarvatud kaubanduse rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalses suhtes midagi samuti ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. USA´le maksvate
Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping kaitses suuresti ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõudis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Peamiseks võitlemis jõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemuseks sai Saksamaa suuri kahjutasusid. Tegelikult suurimaks võitjaks I maaimasõjas osutus USA. Hiline sõtta astumine tähendas väikseid kaotusi. Rinne paiknes mitu tuhat kilomeetrit kodumaast eemal ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust, väljaarvatud kaubanduse rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalselt midagi ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna- Ameerika üle. USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti uskumatult väike, kuid riik
maailmasõda oli sellega lõppenud. Pariisi rahukonverensil sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping 28.juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ja ka uutele riikidele nagu Poola, Leedu ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allvelaevu. Samuti pidi maksma reparatsioone ehk kahjutasusid võitjariikidele. 10. Kodusõda Venemaa ja enamlaste võimulejäämine: kes, miks ja kelle vastu võitlesid, terror ja sõjakommunism. Vene-Poola sõda ja kodusõja lõpp 1920-1922. Võtlesid punased (enamlased) ja valged. Valged tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Nende eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Terror: Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918
territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asutatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk siis maksta repratsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Kui Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Et Saksamaa täidaks Versailles'i lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Analoogilised rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlaste Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga. Esimene maailmsõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks. Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt
Tsehhoslovakkia. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta raparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja USA olid leebemad. Analoogilised rahulepingud sõmiti Saksamaa liitlastega. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu. 27.septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga. 4.juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga. 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi.
kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjaväelennukeid. Sõjalaevade hulka piirati · Saksamaa pidi tunnistama end sõjasüüdlaseks ja pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse sõjas tsiviilisikutele tekitatud kahjude eest (summat kirja ei pandud) Võitjariigid ei suutnud omavahel kokku leppida reparatsioonide suuruses. Kui Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Et Saksamaa täidaks Versailles'i lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Amaloogsed rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusena Ungari jaTürgi, kes kaotasid suured territooriumid. Rahvasteliit Loomise ideega tuli välja Woodrow Wilson. Põhikiri panddi
(majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad. Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918. aastal sõjast välja, koondus kogu tähelepanu läänerindele, kuhu oli saabunud 1917. aastal USA. 8. jaanuar 1918 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu (territooriume kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria- Ungari hakkas rahu otsima (kuid novembris kapituleerus Austria Itaaliale). 1918
annaabi.ee 
