SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2
Vihmamärgi asfaltteid lk 15 Vaikne lein lk 54 Väike teesklus lk 51 Õhtutagune tühermaa lk 50 Liikumatu õhk lk 31 Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53 Kevade õhtus nagu jääinimesed lk 52 Mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühiruum lk 49 Isikustamine : Udu lõikab mäed ära lk 10 Oksad kummarduvad lk 11 Tuul rääkis lobajutte lk 15 Lumi on painutanud puudest väravad lk 33 Esimene sügistorm pani varvad jooksma lk 65 Hüperboolid : Uks sinu sisse läheb sügavalt rinna alt lk 30 Litootes puudub. Oksüümoron ei leidnud. Sümbol ei leidnud Luuletustest Lemmik luuletus
Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt. Lepalind vilistab. SÜGIS Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked lagedail väljal. Näed sa, kui kauaks septembrikuu valgus jäi peatuma viljapuuaeda.
palju põnevam suursündmus A. Grenzsteini toimetatud ,,Olevikus" trükiti ära neli tema luuletust. Need esimesed salmid iseloomustavad kogu Enno elu ja loomingut. Esimene 4. Juunil 1896 ilmunud luuletus, kandis pealkirja ,,Ma kuulan". Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, Ma kõnnin sääl üksinda; Lind lauluga uinund öö algel... Mu süda, mis ootad sa? Ma kuulan ja ootan ma kuulan, Mis ilmutab mulle hiis; Haab kahiseb tasaselt, kurvalt, - Kuid ööbikul rõõmuviis... Kuna Enno oli niivõrd kiindunud loodusesse ja kodukohta, siis käib ka paljudest tema luuletustest looduse motiiv läbi. Teisena ilmus luuletus ,,Vana vaim", 1897.aastal ilmusid ,,Kaua aja järel" ja ,, Vaikne tuulekene". 1898.aastal kirjutas Enno luuletuse, mis on tema loomingu tähtsamaid verstaposte : ,,Imeline helin" Imeline helin Korra minule Kõlas kustumata Jääb mu põuesse.
Kuigi Aliide ,,armastus" Hansu vastu oli esitatud stampkeeles, mis vihjas sellele, et autor tegelikult sellist tunnet ei tunne ega usu, ent teab, et lugeja on harjunud seda tekstidest leidma ja lugeja usub, et see on päriselt olemas, sest ta ostab sellise obsessiivse ,,armastuse" teoseid tihti, siis mis puutub suhteliinidesse, oli minu meelest meisterlikult edasi antud Ingli ja Hansu kirg teineteise vastu, tugev erootika ühes väikeses pahases Aliide mõttes: kuidas tekk kahiseb teises toas, kui noorpaar sinna alla ronib, kuidas õlgmadrats kõhiseb ja voodiraam kääksub ning üks naise vaikne ohe, mille mees summutab oma käega naise suul. Nii lihtne. Ei mingeid kehasid, rindu ja riista, pigistamist ja nühkimist, ähkimist ja oigamist. Elegantne sooritus, mis asetab lugeja justkui piiluja olukorda: Aliide kõrvale pimedasse voodisse pikali, teadmisega, et kõrval toas... ning kujutlusvõime teeb ülejäänu nii Aliide kui ka lugeja jaoks.
Seetõttu, omades suvel küll kõrgemat pinnatemperatuuri, kaotab ta selle aga talvel, kus temperatuur maapinnal võib teatud laiuskraadidel langeda kümneid kraade alla nulli. Selle seaduspärasuse tulemusks on erinevad õhutemperatuurid kontinendi ja ookeani kohal. Suvel on õhk ühel ja samal laiusel ookeani kohal jahedam kui maa kohal ning talvel on see jällegi vastupidi. Sellega on ka seotud õhurõhkude erinevus oookeani ja maismaa kohal. Tuul. Kahiseb ja mühiseb, oksi murrab. Tolmu sambana tõstab, jalust sind rabab. Selgelt teda kuuled, ent näha pole kedagi! Ei ole tast rahu. Mis see on? (Bulgaaria mõistatus) Tuul on õhumasside horisontaasuunaline liikumine, mida iseloomustab suund, kiirus ja tugevus. Tuule abil toimub gaasivahetus ja vee ringkäik atmosfääris. Tuulel on meresõidu ajaloos ja geograafias olnud alati määrav osa, eriti neil aegadel, kus "purjekad olid vabad ainult tuulte armust".
Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme. Nii palju on ärevust selles loos õngekorki veel ainult näeme. Veepinnale äkki ilmub sõõr, vajub, sukeldub õngekork alla ning salaväel pingule tõmbub nöör, liigub aeglaselt lõmmu alla. Nüüd mõistlikult teotse, kalamees: väike nõksatus ridvaga üles -- ning tõmba siis! Juba on pinnavees
-hea heina tegemise periood on lühike juuni II pool; heintaimi on piisavalt, puudu tehnikast ja ilmaennustuse täpsusest -hein peab kuivama võim. kiiresti (kaod väiksemad hingamine, mikroorg.) -I korda kaarutada võrdlemisi kohe ajada paks kaar laiali; kaarutada ka pea- le vihma, kaarutamise tihedus oleneb ka taimedest kas lehed pudenevad -vaalutada võiks -30% niiskuse juures - vars sitke, lehed kahisevad -kuiv hein rohekas, kahiseb, kõrresõlmed tumedad, kõrs murdub -soola lisamine võimaldab säilitada 2-3% niiskemat heina (1t / 5-10 kg) Silo -taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas -oluline on viia rohumass anaeroobsesse keskkonda, kus pH on 4,0-4,5 (kõrgema pH korral võihappebakt. hakkavad lõhustama piimhappebaktereid) -on järgm. võimalused kahjulike mikroorganismide tegevuse pidurdamiseks. -närvutamisega tõsta rohu kuivainesisaldust (st
Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha. ANN Nalja teed või? FELIX Raha on tõsine teema. ANN Kui sa sellega pikalt venitad, siis lendame ükspäev siin veel kõik koos õhku. FELIX See saab omamoodi võimas olema. Põmm ja pauk. ANN Seda sa siis plaanidki? FELIX Jah seda, kuidas sinuga koos igavikku lennata.
Poloniuse ja ema toast ta viind. Ta leidke, rahulikult rääkige ja surnu kandke kabelisse siis. Ma palun, tegutsege kiiresti. Rosencrantz ja Guildenstern lahkuvad. Me kokku oma sõbrad targimad nüüd kutsume, neil teatame, mis on meil nõuks ja mis siin juhtund paraku. Et laim, mis üle ilma kahiseb ja sappi märgi pihta läkitab, ei riivaks meie nime. Lähme nüüd. Kuningas ja kuninganna lahkuvad. 11. stseen GUILDENSTERN: Ja surnu kabelisse kandke siis. Ja kõik see muu. Ütleks keegi, kust alustada. ROSENCRANTZ: (hüüab) Hamlet! GUILDENSTERN: Hamlet! ROSENCRANTZ: (hõikab) Prints Hamlet! Tuleb HAMLET. HAMLET: Kindlalt peidus.
annaabi.ee 
