õigusega Tallinn, Narva, Rakvere · Riia õigusega Tartu, Haapsalu, Paide, Pärnu, Viljandi · Hiljem tekkisid Paldiski ja Võru. · 1877 linnareform seni raad nüüd Linnavolikogu. · Maakonnad omavalitsuse õigusi ei omanud maakonnaülem oli tegelikult politseiametnik. · EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks keskvõim määras maavalitsuse. Seega muutus omavalitsus kahetasandiliseks · Praegu Eestis 15 maakonda, mis jagunevad 227 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitsusel oma põhimäärus · Maakond on riikliku halduse üksus - teostab maakonna riiklikku haldust · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga · Maavanema nimetab valitsus 5 aastaks vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest. · Maavanem keskvõimu esindaja kohapeal.
8. Administratiivne ülesehitus Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit : Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu. Seal on ka Eesti. ( detsentraliseeritud) Kohalikul võimul on märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Munitsiipaalvõim kogub suure osa tuludest ja väike osa tuleb keskvalitsuselt. Sellist halduskorraldust nim kolmetasandiliseks.
1. tsentraliseeritud luuakse kohalikud omavalitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsustest. Prantsusmaa, Itaalia 2. detsentraliseeritud kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa Regionaalvalitsus vahendaja ning koordinaator keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalik omavalitsus peab vastutama kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses( kalandus, turism). Halduskorraldust nimetatakse ka kahetasandiliseks, kus ühe tasandi moodustab keskvõim, teise kohalikud omavalitsused. Kolmetasandiline võim igal tasandil keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Üha iseloomulikumaks kujuneb suundumus võrgustikukoostöö poole, mille vormiks on komiteede ja nõukodade loomine. Tähtis on ka kohaliku demokraatia edendamine. Euroopa Liidu lähimuspõhimõte poliitilised probleem lahendada inimese lähedal( kohalikul tasandil).
paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
saab paremini korralda kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: o keskvõim o regionaalvõim ehk maakonnatasand o kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks o tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: tasand kesk- ja regionaalvõim tasand kohalik omavalitsus o b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. o Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks
Võimutasandid: · keskvõim · regionaalvõim ehk maakonnatasand · kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks 1) Tsentraliseeritud mudel (ka Eestis) - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus 2) Autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse
paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
multieesmärgilisi ülesandeid täitvate ühikute moodustamine. Ülalpool toodust ilmneb, et iga haldusjaotuse üksus on oma tasandil, kas riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks. Riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks liigitatakse tasandid ja nende üksused halduse liigi valdava tunnuse põhjal. Sellelt lähtealuselt saab üsna erinevaid liigitusi. Eestis, kuid ka mujal on näiteks tuntud liigitus ühe- või kahetasandiliseks omavalitsussüsteemiks. Eestis on näiteks ühetasandiline KOV süsteem, lõunanaabritel Lätis ja Leedus kahetasandiline (vt § 20). Mõisted: detsentralisatsioon, dekonsentratsioon selgeks teha. NB! kaasus: 3-4-1-12-09 mis on dekontsentratsioon, siin see mõiste hästi välja toodud 1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon kui põhiprintsiibid Funktsionaalne detsentralisatsioon: tavaliselt säilib funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-
annaabi.ee 
