Silmus- ja koonturläbipuhke erinevad variandid (1...3) Otseläbipuhke (klappidega või akendega, 4 ja 5) Otsevoolusüsteemides (joonis 4) suunatakse läbipuhkeõhk mootori silindrisse ühest silindri otsast läbi läbipuhkeakende ja heitgaasid välja teisest silindri otsast läbi väljalaskeakende või läbi väljalaskeklapi. Seetõttu liigub läbipuhkeõhk mootori silindris otsevooluliselt ühes ja samas suunas. Kaasaegsetel võimsatel kahetaktilistel aeglasekäigulistel mootoritel kasutatakse väljalaskiklapiga otsevoolulist läbipuhkesüsteemi. 5 Selle süsteemi kohaselt lastakse töötanud gaasid silindrist välja väljalaskeklapi kaudu, mis on paigutatud silindri kanesse (joonis 5) Et kahetaktilise mootori töötsükkel toimub väntvõlli ühe täispöörde jooksul, ei saa gaasijaotuse ringdiagrammi joonistada spiraalina nii nagu neljataktilisel mootoril.
a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side); d) kolvirõnga sillus (top/second/third land); e) õlirõnga soon (oil-ring groove);
..1,55. Valin = 1,35 Tz maksimaalne põlemis temperatuur Tc õhutemperatuur silindris komprimeerimis protsessi lõppu järelpaisumis aste arvutakse välja valemiga: = eelpaisumis aste 12 = =5 surveaste, kahetaktilistel 2,40 ülelaadimisega mootoritel = 12...15. Valin = 12 rõhk paisumisprotsessi lõppus Pb arvutakse välja valemiga: P Pb = n2z (MPa) 7,56 Pb = 1,27 = 0,98 (MPa) 5
separaatorisse või lahtiselt üksteise kõrvale. Lahtiste rul- vaid põski koos vastukaaludega., JOONIS. 11, a kujutab tüü lide külgnihkumist tõkestatakse laagri kummalegi küljele : pilist mopeedi väntvõlli, millel hooratas paikneb väljaspool (kaherealise laagri puhul ka keskele) paigutatud terasseibi- karterit. ~ dega. Mootoritel M2K-3I «Sport» ja «Jawa-350», mudel Ühesilindrilistel kahetaktilistel mootorratta- ja motorol- 634-01 on ka kepsu alumises peas nõellaager. See erineb lerimootoritel ('MJK-H3, M-106 jt.) asendavad! põski ja vas- harilikust rull-laagrist rullide väiksema läbimõõdu ja suu- tukaale kaks hooratast, mida ühendab vändakael (joon. 11, rema pikkuse poolest. Sellised laagrid taluvad märksa suu- b). Viimasega on omakorda ühendatud keps. Võllikaelad remaid koormusi
e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli
g/ kWh. Madalama forsseeritusega LG F CA mootoritel on see 0,41 kuni 0,54 ja kõrge forsseeritusega LMC mootoritel kuni 0,81 g/kWh. Õli pumbatakse hülsile kolvi käigul ÜSSi suunas pärast kolvirõngaste möödumist õlituspunktidest. Silindriõli erikulu oleneb mootori töörežiimist, pöörete arvust, gaasijaotussüsteemist, forsseerituse astmest, kasutatava õli margist. Kontuurläbipuhkega kahetaktilistel mootoritel on suurem silindriõli erikulu kui klappidega otseläbipuhke korral. Mootori koormuse tõusuga õlikulu suureneb. Silindriõli koguse doseerimisel tuleb jälgida mootori valmistajatehase juhiseid. Mootori tööle on kahjulik nii liig kui puudulik õlitus. Liigõli andmisel: koguneb ülemisest kolvirõngast kõrgemal kolvi pinnale ja hülsi ning
silindri ja kolvirõngaste õlitamine toimub lubrikaatori abil, siis õlirõngad puuduvad.Kolvirõngad valmistatakse enamasti peeneteralisest kvaliteetsest malmist või ka terasest. Nad peavad olema hea vetruvusega ja liikuma tihedalt vastu sililindrihülsi seina. Rõnga lukud e lõikepilusuurust tuleb iga rõnga montaazi puhul kontrollida ja vajadusel suurendada näitava mõõduni(see on soojuspaisumisepilu). Rõngaste paigaldamisel tuleks tähele panna, et rõngalukud ei jääks kohakuti. Kahetaktilistel mootoritel kolvirõngad fikseeritakse vastavate tiftide abil, et lukud ei satuks akende piirkonda mootori töötamise ajal. 23.Temperatuuri mõõdetakse- termomeetritega, temperatuuri on vaja teada,et teada vastavate süsteemide temperatuuri, et ei toimuks ülekuumenemist vms. Termomeetreid võib jagada omakorda. a)Klaas- ehk vedeliktermomeeter - töötab vastavalt vedeliku paisumisele nt elavhõbe. b)Manomeetriline termomeeter - töötab vastavalt vedelik/ gaasi rõhupaismisele.
gif Lüpsimasin ... tuleb enne lüpsi korrastada ja üle kontrollida. Alla panemisel ei tohi lasta õhku lüpsimasinasse. Kui masin susiseb, siis imetakse koos õhuga piima hulka laudatolmu ja baktereid, mis kiiresti piimas paljunevad. Kõigepealt asetatakse nisakannud tagumistele, seejärel esimestele nisadele (tagumistes udaraveerandites on rohkem piima). Lüpsimasina pulsisagedus peab vastama ettenähtud normidele. Pulsisagedust võib reguleerida lüpsi ajal, kahetaktilistel masinatel on see 70-90 pulssi minutis, kolmetaktilistel 60-80 pulssi minutis. Vaakumi tugevus peab olema keskmiselt 380 mm/Hg. Suurema pulsisageduse abil on võimalik kiirendada piima väljutamist (kergete nisadega ja kõrgetoodanguliste lehmade puhul; ei sobi noorte ja kõvade nisadega lehmade lüpsmisel). Masinlüpsil väljutatakse udarast kahe-kolme minuti jooksul suurem osa piimast (60-80 %). Lüpsi kestus sõltub lüpsimasina korrasolekust ja udara ettevalmistamise kiirusest.
materjaliga (Nissan Almera). Kolvid valmistatakse legeeritud (Ni + Mg) alumiiniumi-vase või alumiiniumi-siliitsumi sulamist. Kolvi funktsioonid: a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule; b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus- peakolb; e) sisemise põlemis-kambriga(ta) kolvid; f) põlemiskambri jahutusega(ta) kolvid. Nendel kolvidel, millel osa põlemiskambrist
töökindlusele halvasti. tsükli jooksul . kinnikiilumine. Kuna kütuse erikulu konstantsel efektiiv- ja indikaatorrõhul Ette valmistada kütte separeerimise süsteem ja rakendada töösse Kahetaktilistel mootoritel võib tekkida probleeme, et maksimaalse põlemisrõhu pz tõusuga langeb (põlemisprotsessi kütteseparaatorid. käivitusmomendil ei jätku ülelaadimisõhku silindrisse antava kütuse õkonoomsus tõuseb suhte pz/ pe tõusuga ) tuleks sellistel reziimidel põlemiseks
annaabi.ee 
