*silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad.
Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki Inimese aju erinevus teistest loomadest: suur aju ning arenenud ajukoor Epiteelkoe ehituslikud iseärasused: Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub, kilejas Sidekoe ehituslikud iseärasused: rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet Närviraku ehitus: Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätketest (lühemad dendriidid ja pikemad neuriidid). Närviimpulsi teke: Elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon. Lihaskoe ehituslikud iseärasused: Silelihaskudedest ja vöötlihaskudedest. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest lühikestest rakkudest. EI allu meie tahtele Vöötlihaskude koosneb pikkadest hulkruumsetest rakkudest. Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees:
Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude neuronite- iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest. Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku
territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest iseloomust. Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnriigid oma õiguste ja vabadustega. Tallinn sai Lübecki õiguse 1248. aastal, hiljem kehtestati see Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi) ühinesid aga Riia kaudu nendeni jõudnud Hamburgi linnaõigusega (nimetatud ka Riia õiguseks). 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Riigiasutused Narvas
kõike, mis tekitab aja, selle suure lepitaja. Aeg on viirastunud, elatud päevad unenäoks saanud, aga unistused kõnnivad reaalsetena päise päeva ajal. Ei tuleta ükski möödaläinud aegu meelde, vaid ta tuletab seda meelde, mis temale möödunud aja sees armas oli. Ta ääritab oma mõtteid mööda läinud ning igaveste kadunud õnnega, ta tahab neid tagasi kutsuda sügavuse merest, et veel ükskord nende magusust maitseda. Neil on õigus, kes räägivad kahesugusest ajast: üht näitab kell, öö ja päev, aastaajad, teist ei saa millegagi mõõta, see on määramata. Mõned tunnid, isegi silmapilgud võivad igavikuna tunduda ja aastakümned kaovad lühikese uinakuna. Aga mis elades näib lõpmata pikk, paistab tagasi vaadates kauge unenäona, peaaegu ei tahaks uskuda, et ta kunagi on olnud. Hoidke endid, püramiidid, värisege kivised jumalad kaljustes templites, kõikuge graniitsed mäed, sest aeg astub vääramatul sammul
on passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei vastuta. Alates 60. aastatest hakkas tähelepanu võitma kognitivistlik paradigma. See põhineb teadmisel neist inimtunnetuse protsessidest, mis õppimisega kaasnevad: mõtlemine, mälu omadused, tegevus, info sisemised läbitöötamise protsessid. Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhestab uut sellega, mida teadis varem. Neist kahest paradigmast lähtudes võib rääkida kahesugusest õpetamise kultuurist. Üks neist võtab enesele toimuva eest vastutuse kui ka võimu, näitab kätte tee ja jälgib, et seda käidaks. Taustaks oletus, et inimene peab sooritama talle ette asetatud ülesanded. Teine püüab luua taolise õpikeskkonna, mis pakub õppijale probleeme, vahendeid, erinevaid situatsioone, juhendamist ja tuge. Taustaks oletus, et inimene tahab maailma mõista ja otsib selleks põhjusi ja seletusi.
teooriatesse. Nii palju on erinevaid filosid kui komöödiaid kus kujutatakse väljamõeldud maailma. Meeldivam on kõike aksepteerida. Meil pole võimalik kõiki idoolasid välja juurda, meil on võimalik mõju vähendada. Teamised=jõud, vaja, et teha ini loodusest sõltumatuks. Kõige olul teadmised saame kogemuste kaudu. Ainult neist kogemustest saadud teadmiseid on võimalik rakendada ühiskonna heaks. 2. Augustinuse õpetus kahsesugusest armastusest ja riigist AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST RIIGIST JA ARMASTUSEST Augustinuse arvates võib ajalugu käsitleda kui võitlust kahe jõu ehk riigi jumalariigi ning maise riigi vahel. Need põhinevad armastuse erinevatel vormidel. Maise riigi loob enesearmastus (cupitas), mis võib areneda isegi jumalapõlguseks. Jumalariik rajaneb armastusel jumala vastu (caritas), mis võib areneda enesepõlguseks. Nende välised avaldumisvormid on vastavalt riik ja kirik, ometi leidub mõlemas vastaspoole vaimulaadi esindajaid
Teiseks isiku süüvõime välistavaks asjaoluks on süüdimatus. Süüdimatuse küsimus tõstatakse ainult isikute suhtes, kes ei ole süüvõimetud ea tõttu, st on vähemalt neliteist aastased. Vastavalt KarS § 34 tuleb süüdimatuse tuvastamiseks läbida kaks tasandit. Seeda tuleb kindlaks teha, et isik ei olnud võimeline oma teo ebaõigsusest aru saama või seda juhtima ning et see isiku võimetus oli tingitud KarS § 34 pl 5 psüühilisest seisundist. Psühholoogiline kriteerium koosneb kahesugusest võimetusest: 1. Võimetus oma teo ebaõigusest aru saada (intellektihäire): selle korral ei ole võimeline isik aru saama oma teo keelatusest. 2. Võimetus oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida (tahtehäire): selle korral ei ole isik võimeline oma käitumist vastavalt õigusnormidele juhtima. 5.3.3. Piiratud süüdivus
ideega. Kunst kutsub lisaks esile ohtlikku maaniat ja entusiasmi, mis segab jällegi puhaste ideede 11 tunnetamist. Kunsti asemel võiks ka noortele õpetada ainult geomeetriliste vormide proportsioone ja matemaatilisi käsitlusi. MARJU LEPAJÕE räägib oma artiklis PLATONI TECHNE mõiste kahesugusest kasutusest 1) nii nagu seda varasemalt tehi antiikühiskonnas 2) oma uute definitsioonide kohaselt, kombates piire. TECHNE tähendab teadmist ja sellega kooskõlas olevat oskust, mis võis olla nii praktiline kui ka teoreetiline, nagu teadus. Etümoloogiliselt on sõna setud käsitööliste oskustega - puu-, kivi-, ja metallitööga. Platoni järgi etümoloogiliselt defineeritud “mõistuse seadmus”. Platon mainib mitmeid tehnikavorme
Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud infootsimissüsteemist reaalse analüüsi süsteemiks, mis on võimeline tekitama esmalt kriitilist diskursust ja hiljem loovat kirjeldust. Hüpertekst astuvat üle kirjaliku teksti lineaarsusest ja muutuvat “intertekstuaalsuse otseseks kehastuseks”. Riffaterre’i väitel tuleneb selline väide kahesugusest eksitusest: esiteks: arvuti lugemise piiritut võimalikkust peetakse inimese lugemise piiritletud tegelikkuse suhtes ülimuslikuks; teiseks: eksitus hüperteksti kui teksti sõnaliste seoste kogusumma ja hüperteksti kui nende seoste loova ringluse vahel. Intertekstuaalsus kujutab endast tekstist genereeritud piirangute struktureeritud võrgustikku, hüpertekstuaalsus lugejast genereeritud vabade assotsiatsioonide lõtva võrku. (TO BE CONTINUED AND THOROUGHLY RECONSTRUCTED!) 12
teooriatesse. Palju on filosoofilisi õpetusi, mis on justkui lavastatud komöödia e milles kujutatakse välja mõeldud maailma. Inimesed hakkavad uskuma seda, millesse on meeldivam uskuda, kaotades huvi tegeliku sisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidolitest täielikult lahti saada, ent nende mõju on võimalik vähendada. 12. PILET ARISTOTELESE METAFÜÜSIKA AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST ARMASTUSEST JA RIIGIST Aristoteles pidas teadustest kõige väärtuslikumaks 'esimest filosoofiat', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. Metafüüsika e see, mis järgneb füüsikale. Kõigepealt määrab ta kolm peamist momenti: substants e see, mille suhtes protsess toimub; vorm e see, mille poole protsess püüdleb; steresis (röövimine) e vastassuunaline mõju. Tema metafüüsika kasvab välja bioloogiast, leiab et kõik on vormi ja mateeria kombinatsioon
annaabi.ee 
