· liidete tihendamiseks (tihendusühendid); 2. TSÜAANOAKRÜLAAT-liimid kõvastuvad reageerides pindadel oleva niiskusega: · lõtk detailide vahel peab olema väike; Tsüaano-akrülaatliim · kõvastuvad sekunditega; · väikeste plastik plastik- ja kummidetailide liimimiseks; 3. SITKESTATUD AKRÜÜL-liimid kahekomponendilised, kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: Sitkestatud akrüülliim · kõvastuvad kiiresti; · ei vaja pindade põhjalikku puhastamist; · liimivad paljusid materjale; Priit Põdra 4. Ainesliited 32 Lii id tüübid ja
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1
Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on
Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on
juurdepääsuta baasiks on sünteetlised kummid: 136. · liidete lukustamiseks (keermeliimid); 137. · liidete tihendamiseks (tihendusühendid); 138. 2. TSÜAANOAKRÜLAAT-liimid kõvastuvad reageerides pindadel oleva niiskusega: 139. · lõtk detailide vahel peab olema väike; 140. · kõvastuvad sekunditega; 141. · väikeste plastik- ja kummidetailide liimimiseks; 142. 3. SITKESTATUD AKRÜÜL-liimid kahekomponendilised, 143. kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: 144. · kõvastuvad kiiresti; 145. · ei vaja pindade põhjalikku puhastamist; 146. · liimivad paljusid materjale; 147. 4. EPOKSIID-liimid kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: 148. · võivad olla ühe- või kahekomponendilised või kilena; 149. · vaigu ja kõvendi koostise saab valida vastavalt konkreetsele 150. rakendusele; 151
-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised. Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks. Põhilise osa piimarasvast moodustavad triglütseriidid. Glütrserool on triglütseriide moodustav alkohol. Rasvhapped on karboksüülhapped, mis lipiides on põhiliselt paarisarvu C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 %
Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C j) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Lahjendatud lahuse omadused:i) vedelik keeb temp. , mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.. ii)vedeliku külmumine algab temp
tehakse. See pole korrektne. Lipiidid on lai üldmõiste. Seega mõistet "neutraalrasvad" ehk "rasvad" tohib kasutada vaid lipiidide ühe osa ehk triglütseriidide kohta, mitte aga kõiki lipiide haarava mõistena. Et toidulipiidide absoluutse osa moodustavad rasvad, võib toitumisest ja toidust rääkides kasutada terminit "toidurasvad". Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid, mida iseloomustavad järgmised omadused: · on vähemalt kahekomponendilised biomolekulid · omavad baasalkohoolset ja rasvhappelist (-lisi) komponenti(-e) · on reeglina estrid (alkoholi ja rasvhapete ühendid) · osades lipiidides lisanduvad estrilisele baasehitusele teised komponendid · vees lahustumatud · lahustuvad orgaanilistes lahustites (benseen, atsetoon, kloroform, alkohol jt) · on tähtsad toidukomponendid, mida kõrgemad organismid võivad kasutada energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena
Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on
Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid – lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp – koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on
Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C ja 218 atm) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Tasakaal vedela ja aurufaasi vahel- küllastatud aur on temaga oleva vedeliku suhtes rikkam jlenduvama komponendi poolest. Maksimum ja min. keemistemp
derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult. Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline – varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle
liimid komposiitmaterjalide valmistamine, metallide, puidu liimimine. Polüimiidid, kõvendub üle 150 °C, töötemp. kuni 300 °C, kasutatakse Ti, Be, legeeritud teraste liimimine lennu- ja kosmosetehnikas. Silikoonliimid jagunevad elastomeerid HO-[(CH3)2SiO-]n-Ohja katalüsaatorid, nt neutraalne RSI(OEt)3, täiteained Fe2O3, TiO2 ja fungitsiidid(sanitaarhermeetikud). Katalüsaator hüdrolüüsib õhuniiskuse toimel ja initsieerib polümerisatsiooni protsessi. Tööstuslikud hermeetikud on kahekomponendilised, lühike eluiga. Keevitamine on võte, et ühendada metalldetailid või plastmassid üksteisega. Asendamatu murdunud detaili parandamisel. Pinnad peavad teineteisele väga lähedal olema, korraliku keevisliite puhul jätkub ühe metalli kristallivõre teise metallis peaaaegu kogu keevisliite ulatuses, seetõttu väga tugev. Lihtsaim võimalus survekeevitus kui metallid väga pehmed(Cu, Pb, Ag, Au ja nende sulamid) on võimalik suure rõhu või löögi toimel kokku keevitada
Joonis 7.2: Puhta aine faasidiagramm Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal gaas ei kondenseeru, vaatamata sellele, et rõhku suurendatakse. Põhjus gaasi ja vedeliku omadused muutuvad samadeks ning neid pole võimalik eristada. Kriitiline rõhk vedeliku aururõhk kriitilisel temperatuuril. Kriitiline rõhk antud vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temperatuurist kõrgemal eksisteerivat olekut nimetatakse vahel ülekriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid Lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahekomponentsete süsteemide faasidiagrammid teljestikus: temperatuur koostis. Nii on vasakpoolse diagrammi lõige atmosfäärirõhul 760 mmHg. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Joonis 7.4: Kahekomponentse süsteemi faasidiaframm Kahekomponentsetel süsteemidel eksisteerivad pinnad (alad), kus kaks faasi on tasakaalus.
tingimustes maksimaalse kiirusega. 2. Lühiajaline adapteerumine (füsioloogiline) võib kesta minuteid, tunde või päevi ja muutused, mis sel juhul rakkudes toimuvad, võimaldavad bakteritel antud stressitingimused üle elada. Sel juhul on rakkude kasv enamasti kas peatunud või aeglustunud. Geenide avaldumist kontrollivad 32 kahekomponendilised regulaatorsüsteemid (fosforüleerimiste/defosforüleerimiste kaudu), sigma faktorid ja anti-sigma faktorid, regulaatorid, mille aktiivsus on allosteeriliselt kontrollitud kas väikeste molekulide või redoksreaktsioonide poolt, regulaatorite translatsioon või proteolüüs ja regulatoorsed RNA-d. Järgnevalt tuleb põhjalikumalt juttu bakterite füsioloogilisest kohastumisest. Üldine stressivastus Viimastel aastatel on võetud kasutusele üldise stressivastuse mõiste