Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv . Algandmed: N2 =54% CO2 =18% t sg =180°C = 453,15K O2 =2,4% V sg 0 =8 m3 /s tv =4°C = 277,15K c kaheaatomiline gaas =29,31 kJ/(kmol·K) c kolmeaatomiline gaas =37,68 kJ/(kmol·K) t0 =0°C= 273,15K p0 =760mmHg m W=8 s Vaja leida d ja Q2 Arvutused: Leian puuduva veeauru osakaalu: 54%+2.4%+18%+x%=100% x%=25,6% Leian kahe- ja kolmeaatomilise gaasi osa: 0,54+0,24=0,78 kaheaatomilise gaasi osa 1-0,78=0,22 kolmeaatomilise gaasi osa Leian moolerisoojuse c: 29,31 37,68
balloonis? Metaani erisoojus arvutada molekulaarkineetilise teooria järgi. Metaan CH4 T1 = 273,15K+17=290,15K T2 = 273,15K+27=300,15K V = 10m3 =const p1 = 0,8*106 Pa p2 = ? Q=? Cv Cp Suhe Vabadusastmete arv kJ ( kmol K ) k = Cp / C v i Üheaatomiline gaas 12,56 20,93 1,67 3 Kaheaatomiline gaas 20,93 29,31 1,41 5 Kolme-ja enamaatomiline gaas 29,31 37,68 1,29 6 Cv = R i / 2 [ J/kmol K] Cp = i+2R/ 2 [ J/kmol K] c´ = C / 22,4 Cv = R i / 2 [ J/kmol K] Mendelejevi tab: C 12; H 1 * 4 = 16 = 16 R = 8314 T2 / T1 = p2 / p1 Q = Voc´vT pV / T = poVo / To
voolutugevuse muutmiseks const sagedusel. Kasutatakse kõrge pinge ja tugeva voolu muundamiseks näiduriistade jaoks sobivale väärtusele. 37 Temperatuur - iseloomustab keha soojuslikku seisundit 38 Kuidas on seotud osakestes liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga 39 Siseenergia - soojushulk, mille keha saab või annab ära soojusvahetuses teiste kehadega U= 3/2 * m/M*RT (üheaatomiline) U= 5/2 * m/M*RT (kaheaatomiline) 40 Ideaalne gaas - ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju p*V=m/M *RT R= 8,31 J/mol*K (gaasikonstant) Reaalne gaas - reaalselt eksisteeriv gaas, mille omaduste seletamiseks ei piisa ideaalse gaasi mudelist Rõhk (p) - kui suur jõud mõjub pindala kohta p=F/S p= ⅓ * nmoV2 41 Isoprotsessid - protsess, kus üks keha oleku parameetritest ei muutu
On vaja teada neid samu suurusi, mis tavaliste kütuste korral: kütteväärust, niiskuse- ja tuhasisaldust, tuha iseloomu, kahjulike ainete sisaldust, tüki suurust, lendosade sisaldust, arvutuste teostamiseks ka elementaarkoostist. Kuna jäätmed on erinevate materjalide segud, siis on tema omadused määratus üksikute komponentide omadustega ja komponentide suhteliste kogustega. 18. Vesinik kütusena · Vesinik on normaaltingimustel kerge, värvitu, kergsüttiv ja lõhnatu kaheaatomiline gaas. Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht. Laboratoorselt saadakse vesinikku tsingi või raua reageerimisel hapetega, aktiivsete leelismetallide ja vee reageerimisel, vee elektrolüüsil. Kasutusalad: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete
elektronkihis 7 elektroni (2s2 2p5), saavutab pärast ühe 2 p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile neoonile - vastava väga stabiilse konfiguratsiooni 20. Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis? Analoogselt hapniku aatom, kus välimisel elektronkihil on 6 elektroni (2s2 2p4), saab neoonile vastava stabiilse elektronkonfiguratsiooni pärast kahe 2p elektroni jagamist teise hapniku aatomiga ja moodustub stabiilne kaheaatomiline hapniku molekul 21. Kuidas toimub kovalentse sideme teke lämmastiku molekulis? Lämmastikus, mille välimises elektronkihis on 5 elektroni, tekib stabiilne elektronkonfiguratsioon pärast kolme 2p elektroni jagamist kahe lämmastiku molekuli N2 moodustava aatomi vahel (joonis 2.27c). 22. Mis on sp3 hübridatsioon? Hübridatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp3 hübriidset orbitaali 23. Mis on grafiidi pehmuse aluseks
2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 Omadused: · Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem · Molekul kaheaatomiline: H2 · Parim gaasiline soojusjuht · Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga "liikuv" kõrgemal temp-l läbib ka metalle · Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) · Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav 1 Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered,
AB Lineaarsed molekulid CO HAx Molekulid ühe H aatomiga HF Polaarne AxOH Otsmine OH-rühm molekulis C2H5OH OxAy Otsmine O-aatom molekulis H2O NxAy Otsmine N-aatom molekulis NH3 Mittepolaarne A2 Mingi elemendi kaheaatomiline molekul O2 CxAy Enamus süsinikühendeid CO2 Molekuli polaarsus on seotud ühe või mitme polaarse kovalentse sidemega. Molekuli polaarsust mõjutavad struktuurifaktorid: · aatomite elektronegatiivsused mida suurem on elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on aatomitevaheline side; piirjuhud on mittepolaarne ja iooniline side
3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.)
Süsihappegaas (CO2) keevituskaare pinge kasvab kiiresti kaare pikenedes, mis raskendab sobiva keevitamisreziimi leidmist tänu suurele tihedusele annab hea kaitse sulametallile Keevituskaar ei ole juhitav Keevituskarel ei teki süsihappegaasi kasutades selget tsentrit, seega saadakse lai sulamispiirkond Suured pritsmed, kuna lisametalli siirdumine toimub suurte tilkadena Tekib palju keevitussuitsu Süsihappegaas on kaheaatomiline gaas, mille CO2 molekul laguneb kaares 2CO2 ->2CO + O2 Süsinikoksiidiks ja hapnikuks ja edasi 2CO -> 2C+O süsinikuks ja hapnikuks. Siis võib süsinik tungida sulamisse ja vaba hapnik mõjub hapendavalt teatud aineosale. Süsihappegaasi lagunedes hapnikuks ja süsinikoksiidiks hapnik põletab ära keevitustraadi seosained, eelkõige räni ja mangaani. Lisaks nõrgendab õmblusesse jääv vaba hapnik löögisitkust. Katsed näitavad, et löögisitkus väheneb kuni 50% madalatel temperatuuridel
1 liikuda, tuleb kineetiline energia kT . Kui vaatleme 1-aatomilise osakese liikumist 3- 2 mõõtmelises ruumis, siis on võimalikke vabadusastmeid i=3 - st 3 võimalikku (kulg)liikumissihti. Kui tegemist on 2-aatomilise molekuliga, siis lisaks kulgliikumise kolmele vabadusastmele tuleb arvestada molekuli võimaliku pöörlemisega. Kaheaatomiline molekul saab pöörelda kahes erinevas pöörlemistasandis, seega on pöördliikumise vabadusastmeid 2 ning vabadusastmeid kokku (kulgliikumine + pöördliikumine) on i=5. Kui molekulis on kolm või rohkem aatomit, siis on võimalikke pöördliikumise tasandeid (ning pöördliikumise vabadusastmeid) kolm ning vabadusastmeid kokku i=6. Seega, üldjuhul avaldub ideaalse gaasi osakese keskmine kineetiline energia temperatuuri abil seosega i
moodustavate aatomite vahel (joonis 2.27). Fluori aatom, mis omab välimises elektronkihis 7 elektroni (2s2 2p5), saavutab pärast ühe 2 p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile neoonile - vastava väga stabiilse konfiguratsiooni (joonis 2.27a). Analoogselt hapniku aatom, kus välimisel elektronkihil on 6 elektroni (2s2 2p4), saab neoonile vastava stabiilse elektronkonfiguratsiooni pärast kahe 2p elektroni jagamist teise hapniku aatomiga ja moodustub stabiilne kaheaatomiline hapniku molekul (joonis 2.27b). Lämmastikus, mille välimises elektronkihis on 5 elektroni, tekib stabiilne elektronkonfiguratsioon pärast kolme 2p elektroni jagamist kahe lämmastiku molekuli N 2 moodustava aatomi vahel (joonis 2.27c). Kovalentse sideme energia on vahemikus 200 - 900 kJ/mool. Peab märkima, et mitmekordne side omab kõrgema energia kui üksikside: C C 370 kJ/mool, C = C 680 kJ/mool ja C C 890 kJ/mool. 3.3.2. Kovalentne side süsinikuga (joonis 2.29).
annaabi.ee 
