Tehnoloogiakaart Koostas: Greta Põldsam Roa nimetus: Kamapallid mustade sõstarde ja röstitud Kuupäev: 15.10.09 kaerahelvestega Alus: Praktiline kulinaaria Tooraine: kamajahu Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % p/g p/g p/g p/g 1. Kamajahu 250 g 250 g 2. Hapukoor 200 g 200 g 3. Kohupiim 150 g 150 g 4. Mesi 4 sl 4 sl 5. Liköör Vana Tallinn 5 cl 5 cl 6. Külmutatud 100 g 100 g mustadõstrad 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. Tooraine kaal: ...
A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli.
Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad. 6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained. Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides. Mittepolüoossed kiudained ligniin, seostub sapphapetega. Lahustuvad kiudained pektiinained ja gummi, inuliin langetavad kolesteroolitaset, esinevad õuntes, kaerahelvestes. Kiudaineid võivad lõhustada jämesooles elunevas mikroorganismid, tekivad happed (võihape, äädikhape) ja gaasid. Vajalikud on kõik kiudained, kokku 20-35 g päevas. Kiudainete kasulik toime on: 1. kaalukontroll, vähem energiat 2. väldivad kõhukinnisust hoiavad seedekulglas vett, mis muudab soolesisaldise pehmeks, samas seovad ka liigse vee kõhulahtisuse korral. 3. pehme soolesisaldis ei vigasta pimesoolt ei teki põletikku
seedehäiretele. Müügilettidel on juba aastaid saadaval tooted (biokeefir, -jogurtid ja -hapukoor), millesse lisaks tavalistele piimhappebakteritele on lisatud ka spetsiaalseid probiootilisi (kreeka keeles "elu jaoks") ehk tervist edendavaid piimhappebaktereid. Samuti võiks süüa toite, mis soodustavad heade mikroobide arengut. Probiootiliste bakterite võidukäiku edendavaid baktereid nimetatakse prebiootilisteks ja neid leidub artisokis, täisteraleivas, kaerahelvestes, sibulates, küüslaugus, porrulaugus, banaanides, sparglis, ubades ja läätsedes. (www.ateena) Bakterid kui meie pisikesed sõbrad. Alates sellest hetkest kui teadlased vastasid mikroobid ja bakterid on nendega võideldud kui pisikeste pahalastega. Viimased uurimised on aga toonud päevavalgele, et mikroobid mis elutsevad meie nahal on eluks pea sama vajalikud ja olulised kui vitamiinid mida sisse sööme. Bakterid hoiavad paljud haigused kontrolli all. Nende
energia tootmiseks, kuna ta aitab * 60 g nisuidudes, organismil vabastada * 80 g küpsetatud seafilees, süsivesikutest energiat, * 165 g kuivatatud hernestes, · närvisüsteemi, lihaste ning * 200 g pärmis, südame normaalseks * 300 g kaerahelvestes, funktsioneerimiseks, * 900 g juustus, · soolestiku peristaltika * 2,5 liitris piimas. ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, · lastel kasvamiseks, · lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, · õppimisvõime parandamiseks. Vitamiin B2 · kuna ensüümide koostises 1,21,7 mg * 50 g hautatud maksas,
“vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: * 45 g päevalilleseemnetes, * 60 g nisuidudes, * 80 g küpsetatud seafilees, * 165 g kuivatatud hernestes, * 200 g pärmis, * 300 g kaerahelvestes, * 900 g juustus, * 2,5 liitris piimas. Biofunktsioonid • organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, • närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, • soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, • lastel kasvamiseks, • lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, • õppimisvõime parandamiseks. Vaegus Liig
forellis. Eriti kasulik on lõhe, sest see sisaldab peale oomega-3-rasvhapete võimsat antioksüdanti, mis on hea nahatoonuse saladus. Söö kala vähemalt kaks korda nädalas. 4.4. Täisteraleib Täisteraleivas sisalduv seleen aeglustab naha vananemist, säilitab kudede elastsust, toetab juuste ja küünte normaalset kasvu ning kaitseb UV-kiirte kahjuliku toime eest. 4.5. Kaerahelbed Portsjon kaerahelbeputru hommikuti võib näonahaga lausa imet teha, sest kaerahelvestes sisalduvad mineraalid parandavad naha tekstuuri ja muudavad selle klaariks ning siledaks. 4.6. Mandlid ja sarapuupähkild Sisaldavad ohtralt E-vitamiini, mis tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu. Mandlid sisaldavad ka H-vitamiini ehk biotiini, 100 g mandlites on seda 17 mg. Biotiin vastutab ilu eest, seda tänu väävlisisaldusele, mis muudab naha siledaks ja ilusaks, juuksed tihedaks ja siidiseks ning küüned tugevaks. Täiskasvanud inimene peaks saama biotiini 12
8 brokkoli ja rooskapsas.Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades. B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis. B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades. B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas. Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E
10 Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: 45 g päevalilleseemnetes; 60 g nisuidudes; 80 g küpsetatud seafilees; 165 g kuivatatud hernestes; 200 g pärmis; 300 g kaerahelvestes; 900 g juustus; 2,5 liitris piimas. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-e ) ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E12/ ) 2.2 Vitamiin B2 B2-vitamiin on kergesti omastuv vitamiin, mis omab võtmerolli inimese tervise tagamisel. B2 vitamiini (ehk riboflaviin) on vaja: kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest;
tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas. Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid: · B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades. · B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis. · B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades. · B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas. · Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E
annaabi.ee 
