Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed). Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas nimme-ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks.
esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt. Ganglion neuronite kehade kogumik 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147. Seljaaju välisehitus: TV19 kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad.
Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme- ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja
· Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 108. Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. Tallinn 109. Seljaaju siseehitus, joonis 11: seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel on eesmine külgmine ja tagumine külgmine vagu. Tagumistesse
Hallaine- närviraku kehad Valgeaine- koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis - asetseb lülisambakanalis. - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. -kraniaalselt läheb üle piklikajuks,kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena. -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks 146. Seljaaju välisehitus - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks - nimmeosas nimmepaisumuseks - Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele - Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe - seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu - seljaajul kaks sümmeetrilist poolt, kus eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist- külgmist 147. Seljaaju siseehitus (lk
Hallaine- närviraku kehad Valgeaine- koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis - asetseb lülisambakanalis. - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. -kraniaalselt läheb üle piklikajuks,kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena. -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks 146. Seljaaju välisehitus - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks - nimmeosas nimmepaisumuseks - Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele - Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe - seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu - seljaajul kaks sümmeetrilist poolt, kus eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist- külgmist 147. Seljaaju siseehitus (lk
hallaine tsentraalselt. j) Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt. 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. 147. Seljaaju välisehitus (vt joonis 148): Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised juured, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. 148. Seljaaju siseehitus:
TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum HALLAINE – paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 147) Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 148) Seljaaju välisehitus Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist.
ajukoore VALGEAINE koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest GANGLION on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. TUUM on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed? Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus? Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus?
ajukoore VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest GANGLION – on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed? Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus? Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus?
ajukoore VALGEAINE koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest GANGLION on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. TUUM on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed? Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus? Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist. 70 130) Seljaaju siseehitus?
annaabi.ee 
