Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust
vaevama armukadedus ning ta tunnistab mõisnikule, et on Marit ära andes teinud valesti. Elu allakäik paneb mehe jooma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine tüli Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut Liigne joomine viib Tõnu selleni, et kord purjuspeaga linnast tulles jääb ta rekke magama ning külmub surnuks. Oma endises abikaasas sügavalt pettunud olev Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Maril käib seejärel mitu kosilast, selahulgas sepp Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Algselt ainult jõukusest hooliv ning Marit varakaks saamise vahendina nägev Tõnu Prillup mõistis oma elu lõpus, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleb hoida ning kellelegi
keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Aitäh!
Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, selahulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive.
Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Peamised probleemid Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra Kremerile. Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja talle oli vastumeelt et
kadri lambakarja hoiaks ja kaitseks. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Kui mart kapsib kasukaga,siis kadri ripsib riidega. Kui mardipäeva ajal on pakane,siis kadripäeval on soe ilm. Kadri kuseb. Kadripäeval on igal aastal vesi lahti,läheb sulaks LUULETUSED · Kardi kipsib, Kardri kapsib Kadri kaheharuline. Kadri kallis neitsikene, Kadri tulnud kaugeelta, Üle soo ja üle raba · Jälle lapsed ühes koos, kadrisanti jooksevad. Vilja õnne jagavad, laulavad ja tantsivad edu, õnne soovivad. · kadrid siin, kadrid seal. kadrid uste taga käivad, lihtsalt udu meile näivad. Varuks on neil palju nalju, kotis komme juba palju. MÄNGUD Hea nägu,kuri nägu Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne näo ning ringisolija peab seda järele tegema.Kes hakkab naerma või tõrgub nägu
ja sööda armsamale sisse). Liina oli keeldunud, aga Jaan lausa vaimustuses. Seejärel tuleb rehepapp, kes räägib, et noored saavad ôhtul kokku, kuid arvab, et peaks Reinu ka lolliks tegema - see ei kiidaks muidu kindlasti oma tütre abielu môisamehega heaks. Rein aga valvab oma karvu hoolikalt nii et nôid lubab need järgmisel hommikul ise hankida. Rehepapp jääb nôia juurde piipu tegema (kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid. 25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku,
Liina oli keeldunud, aga Jaan lausa vaimustuses. Seejärel tuleb rehepapp, kes räägib, et noored saavad ôhtul kokku, kuid arvab, et peaks Reinu ka lolliks tegema - see ei kiidaks muidu kindlasti oma tütre abielu môisamehega heaks. Rein aga valvab oma karvu hoolikalt nii et nôid lubab need järgmisel hommikul ise hankida. Rehepapp jääb nôia juurde piipu tegema (kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid. 25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku,
Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline
tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, selahulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive.
Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, selahulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. 20 8
annaabi.ee 
